Uudised

Andry Krass: : jäätmepõletusmaksu kehtestamisele vastandub Tallinna-keskselt mõtlev ning ääremaastumist soosiv poliitik - miks peaks Antsla koduomanik Tallinlaste keskkütet doteerima?

facebook
11.veebruar 2019

Vastus Kalle Pallingu arvamusele, mis avaldati 10.02.19 Delfis

Omanike Keskliit ei nõustu Reformierakondlasest Riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimehe Kalle Pallingu seisukohaga, et prügi põletamist võib maksustama hakata siis, kui prügi liigiti kogumine ja biojäätmete eraldamine muust prügist on tehtud inimestele mugavaks.

Erinevalt austatud Riigikogu liikme seisukohast, on koduomanikud seisukohal, et Eesti taandareng jäätmete taaskasutusse võtmisel on otseses seoses jäätmete masspõletamisega, kuna selle tagajärjel on jäätmete taaskasutusse võtmiseks vajalikud investeeringud muutunud sedavõrd riskantseks, et ettevõtjad teevad neid üksnes hädavajadusel.

Pallingu soov näidata jäätmete masspõletuse küsimust teisejärgulisena on seda hämmastavam, et Eesti Energia jäätmepõletustehas suudab töödelda 2/3 Eestis tekkivatest olmejäätmetest ehk Eesti Energia on võimeline üksinda kogu Eesti jäätmete taaskasutusse võtmise eesmärgi põhja laskma. Eesti Energia huvides tegutsev ning Tallinnakeskselt mõtlev poliitik ei suuda näha, et jäätmepõletustehase ja riikliku jäätmepoliitika eesmärgi vahel on otsene huvide konflikt, mida lahendamata ei teki Eesti jäätmekäitlusturul mitte kunagi usaldust, koostööd ja investeerimishuvi.

Lugedes keskkonnakomisjoni aseesimehe pressiteadet näib ta lausa rõõmustavat, et Eesti Energia ei pea „olematu mõjuga“ jäätmepõletusmaksu maksma. Näitlikustamaks, milline on see mõju tegelikult, toob Omanike Keskliit järgmise näite: viimase kahe aasta jooksul on Eesti Energia jäätmepõletustehas tõstnud olmejäätmete vastuvõtuhinda 44 eurolt 63 eurole tonni kohta, mis on Eesti peamiseks jäätmekäitluskulude kasvu mootoriks. Tänu jäätmete põletusmaksu puudumisele jääb hinnatõusust saadav märkimisväärne lisatulu Eesti Energiale, kes suunab selle omakorda Tallinna keskküttevõrku antava soojusenergiahinna - mis on Eesti odavaim, 21,49 eurot megavatt-tunni kohta – alandamisele. Ehk kokkuvõttes taotleb Palling ebaõiglase olukorra, kus ühe koduomaniku kodukulude kasv toob kaasa teise koduomaniku kulude languse, jätkumist. Riigikogu liikme käitumine on seda küünilisem, et koduomanikel puudub korraldatud jäätmeveoga ühinemise kohustuse tõttu võimalus oma huvisid kaitsta.

Kui Riigikogu soovib saavutada kontrolli Eesti jäätmeturu üle, siis tuleb tal vastupidi Pallingu soovitusele võtta esimeses järjekorras kontrolli alla Eesti Energia, kes kontrollib jäätmepõletusmaksu puudumisest saadava eelise tulemusel jäätmekäitlusturgu, ning võimendab regionaalset ebavõrdsust jäätmetekitajate vahel.

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki