Uudised

Oleme õiguskantslerile saatnud taotluse kontrollida õigustloova akti põhiseadusele vastavust

facebook
26.veebruar 2019
Liit esitas õiguskantslerile taotluse kontrollida Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 55 lg 2 põhiseadusele vastavust.    

Määrust nr 17 saate lugeda siit.

Meie taotluse leiate siit.

Määruse vastuvõetamatus Omanike jaoks seisneb tagasiulatuva jõu keelu rikkumises, kuna see kehtestab põhimõtte, mille kohaselt peavad määruses sätestatud evakuatsiooninõudeid täitma ka olemasolevad ehitised, mida ehitati ja millele anti kasutusluba leebemate normide kehtimise ajal. Ehitusseadustikus ega tuleohutuse seaduses ei ole täpset, selget ja piirangu intentsiivsusega vastavuses olevat volitusnormi omandiõiguse riiveks, mis lubaks Siseministrit olemasolevate ja ehitamise aegsetele nõuetele vastavatele ehitiste omanikke kohustada tagantjärele kulukaid ümberehitusi teostama tuletõkkesektsioonide moodustamiseks.

Määrus kohustab enne 2000. aastat ehitatud kortermajades, kus paikneb Eestis kokku ca 450 000 korterit, teostama kulukaid ümberehitustöid tuletõkkesektsioonide moodustamiseks (keldri- ja korteriuste vahetus). Kokku võib see tähendada kuni 180 miljoni euro suurust lisakulu. Säte ei anna seejuures mingit üleminekuaega ehk Päästeamet võib mistahes ajahetkel kõigile neile korteriomanikele sunniraha hoiatusega ettekirjutused teha. Sealjuures ei saa keegi garanteerida, et tuletõkkeukse paigaldamine tagab eesmärgi ehk hoonesse tekib nõuetele vastav tuletõkketsoon, kuna vanemate kortermajade ehitamise ajal ei osanud keegi analoogsete nõuetega arvestada. Samas võimaldavad ehitusseadustiku ja määruse sätted ka igakordselt eraldi hinnata, kas ehitis on ohutu või mitte ehk on olemas isikutele vähem koormav abinõu tuleohutuse tagamiseks.
Eestis asub ca 500 000 korteriomandit. Nendest 90% ehk ca 450 000 on majades, mis on ehitatud enne 2000. aastat, kui kehtisid madalamad tuleohutusnõuded. Määruse nr 17 § 55 lg 2 kohaselt tuleb ka need kortermajad ümber ehitada selliselt, et trepikojad ja keldrid on eraldi tuletõkkesektsioonid, mis tähendab muu hulgas kõikide korteriuste ja trepikotta viivate keldriuste väljavahetamist. Kuna ühe tuletõkkeukse hind koos paigaldusega on 400 eurot, siis tähendab nõuete karmistamine korteriomanikele ca 180 miljoni (450 000*400) euro suurust lisakulu. Lisaks korteriuste vahetusele nõuab määrusega kooskõlla viimine keldrist väljuvatele torustikele tuletõkkeklappide paigaldust ja korterelamu ümberehitusprojekti koostamist ning omavalitsusega kooskõlastamist, mille tulemusel toob määrus keskmisele korteriomanikule kaasa üle 450 euro suuruse lisakulu. Määruse nr 17 § 55 lg 2 ei anna seejuures mingit üleminekuaega ehk Päästeamet võib mistahes ajahetkel kõigile neile korteriomanikele sunniraha hoiatusega ettekirjutused teha.
.........
Kohtupraktika kohaselt ulatub PS § 23 kaitse muu hulgas kinnisasjadele. Omandipõhiõiguse riive on seejuures PS §-s 32 sätestatud õigusliku positsiooni igasugune kitsendamine.3 Õiguskirjanduses on märgitud, et kitsendused omandi valdamisele, kasutamisele ja käsutamisele tuleb sätestada seadusega. See tähendab, et neid kitsendusi ei tohi üldjuhul kehtestada seadusest alamal seisva aktiga – näiteks kohaliku omavalitsuse või Vabariigi Valitsuse määrusega.4 Ainult vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid võib kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel määrusega     
Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki