Uudised

Päästeamet käsib kortermajade tuletõkketa keldriuksed välja vahetada

facebook
26.märts 2019

Päästeamet nõuab kortermajadelt üha enam tuletõkkeuste paigaldamist keldrisse. Omanikele on see väljaminek.

Pooled Eesti tulekahjud puhkevad kortermajades. Pooled tulekahjudes hukkunud elasid kortermajades. Seepärast saavad korteriühistud üha sagedamini kontrollkülastusi päästeameti ohutusjärelevalve inspektoritelt. Üha sagedamini teevad inspektorid ettekirjutusi tuletõkkesektsioonide moodustamiseks. See tähendab, et ühte või teise kohta kortermajas tuleb paigaldada uus uks, mis suudab tõkestada tuld ja suitsu.

Ennekõike käib jutt keldriustest. Kui kunagi ehitati paljude kortermajade keldrid trepikojast eraldi – õues olid eraldi sissepääsud trepikotta ja keldrisse –, siis paljude paneelmajade keldrid on trepikojaga ühendatud. See tähendab, et kui keldris peaks puhkema tulekahju, võib suits levida kiirelt ka trepikotta. Seepärast ongi vaja tuletõkkeust, mis suitsu kinni peaks.

Korteriomanikud muutusid lindpriiks


Korteriomanikele tuleb tuletõkkeuste nõue täieliku üllatusena, mistap on nad pöördunud suisa õiguskantsleri poole. „See nõue on kehtestatud päevapealt, andmata omanikele aega maju sellega vastavusse viia,” selgitab muret Eesti omanike keskliidu juhatuse liige Andry Krass. „Tulemus oli, et 90% eesti korteriomanikest muutusid päevapealt lindpriiks. Iga suvaline päästeametnik võib koputada nende uksele ja esitada sunniraha nõude, millega kaasneb umbes 400-eurone väljaminek.” Umbes nii palju maksab üks tuletõkkeuks koos vahetamisega.

Päästeamet ütleb jällegi, et tuletõkkeuste nõue on kehtinud Eesti õigusruumi algusest peale ehk see oli kirjas ka esimeses tuleohutusnõuete määruses. Lihtsalt sõnastust on aja jooksul muudetud täpsemaks ja korteriomanikud on saanud tänu inspektorite külaskäikudele sellest teadlikumaks.

„See on suhteliselt kehv vabandus,” leiab Krass. „Informeeritud pole sellest niikuinii – teie ei tea, mina ei tea. Ma esindan rohkem kui 60 000 omanikku ja meie jaoks tuli see nõue täieliku üllatusena. Ma olen ise juristi haridusega, olen lugenud seda n-ö varasemat õigusakti. Mina sealt juristina välja ei loe, et see on kehtinud kogu aeg.”

Omanikele teeb muret uksega kaasnev väljaminek ja see, et nõue kehtestatakse nende hinnangul tagasiulatuvalt. „Maja on saanud ju kasutusloa, see on kuulutatud kõigile nõuetele vastavaks. Siis järsku tuleb üks minister ja ütleb, et enam see ei kehti – nüüd on teie load kõik paberihunti lastud, alustame otsast pihta.”

 

Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhi Tagne Tähe sõnul võib tuleohutusnõuete täitmiseks nõuda olemasolevates hoonetes tagasiulatuvalt kõige olulisemaid asju. Seaduses on omakorda piiritletud, et kõige olulisem on tagada evakuatsioon ehk inimesel peab olema võimalik hoonest välja pääseda. Kui tulekahju saab alguse keldrist ja tuletõkkeust ei ole, kaob pääsetee kiirelt. „Tuli ei liigu väga kiirelt keldrist viiendale korrusele, aga trepikotta sattunud suits liigub märksa kiiremini. Ka väikesest tulekahjust tekib nii palju suitsu, et evakuatsioonitee ära lõigata. Eriti kui põlevad näiteks plast, rehvid või pappkastid.”    

Inimesed jäid lõksu


Sama probleem tekib ka siis, kui tulekahju saab alguse kellegi isiklikust korterist, aga korteril pole tuletõkkeust. Nii oli hiljuti näiteks Mustamäe kortermajas: 15. korrusel põles voodi ja trepikoja kahe ülemise korruse inimesed jäid lõksu, sest ei pääsenud läbi suitsu välja. See tähendab, et inimesed tuleb evakueerida akna kaudu, seda juhul, kui päästjad üldse nendeni jõuavad. Eakaid, puuetega või ülekaalulisi inimesi on redeli abiga aga keeruline päästa.

Isiklike korteriuste nõude asjus on päästeamet olnud siiski leebem: ukse väljavahetamist nõutakse siis, kui kortermaja hakatakse remontima või ümber ehitama. „Keldriuste puhul on jõulisem lähenemine vajalik sellepärast, et üks keldriuks trepikojas mõjutab kõiki majaelanikke,” sedastab Tähe. „Meie keldrite kasutusotstarve on ka ajas muutunud. Kui vanasti olid seal rohkem hoidised ja asjad, mil ei ole suurt põlemiskoormust, siis nüüd on seal absoluutselt kõike, autorehvidest kuni kõige muu põlevani,” selgitab ta ja lisab, et üksnes keldriuste vahetamine on tervele ühistule märksa väiksem kulu kui isikliku korteriukse vahetamine.

Tähe nendib, et ka uste väljavahetamisel tehakse vigu, mis tekitavad ohtlikke olukordi. Näiteks on kortermaja kunagi projekteeritud korterisse avanevate ustega, aga inimesed soovivad endale isiklikku ruumi juurde saada ja panevad uue ukse avanema koridori. Kitsamate koridoride puhul takistab seegi hädaolukorras evakueerumist.

Samuti tuleb ette, et inimesed investeerivad tuletõkkeustesse ja signalisatsioonisüsteemi, aga mugavuse jaoks jätavad ukse näiteks kiiluga lahti või võtavad ära uste küljes olevad sulgurid. Nii ka avalikes hoonetes, näiteks koolides ja lasteaedades. „Investeering on tehtud, aga paraku ei täida see eesmärki. Kui keldriuks vahetatakse tuletõkkeukse vastu, siis tuleb ka jälgida, et see on kinni,” märgib Tähe.


Vaidlemine pole valdav


Tema sõnutsi pole omanike ettekirjutustega vaidlemine siiski valdav. Päästeametil on ainult üks kogemus, kus tuletõkkeukse ettekirjutus on vaidlustatud. „Pigem mõistetakse ja saadakse aru ning ühistul on võimalik see kulu oma majandamiskavasse planeerida. Ettekirjutuse puhul räägime alati ka ühistuga läbi, mis ajal nad näevad, et saaksid seda vahetada – mõistlikkuse piires võtame seda ka arvesse.”

Krass tunnistab, et inimeste kodudes pesitsevate ohtude pärast tuleb loomulikult muret tunda, kuid küsimus on proportsionaalsuses. „Kas see 200 miljonit eurot, mis selle nõude täitmine meie arvestuste järgi maksab, on proportsionaalne? Mitu inimelu oleme me selle aja jooksul kaotanud? Ma pean ise üle 20 aasta kinnisvara korrashoidja ametit, minu vastutuses on rohkem kui 5% Eesti korterelamutest ja ma ei tea ühtegi juhtumit selle 20-aastase praktika jooksul. Aga sulepeast annab absoluutselt kõike välja imeda.”

„Me ei saa alati vaadata üksnes seda, kui kallis või odav mingi nõue on, vaid peame panema kaalukausile ka, mis on sellest saadav väärtus,” rõhutab Tähe. „Kõige tähtsam ongi, et see on vajalik nõue – muidu sel tagasiulatuvat mõju poleks.”

MÕNED FAKTID

Tuletõkkeustega on probleem kõige suurem linnades ja linnaosades, kus on rohkem kortermaju, näiteks Lasna-, Musta- ja Õismäel. Samuti Tartus Annelinnas ja Jaamamõisas.
Päästeameti kontrollitud majadest on probleeme olnud 60–65%-l.
Keskmiselt on ühes majas kaks rikkumist.
2018. aastal oli 354 kortermaja tulekahju.
2018. aastal toimus kokku 730 kodutulekahju.
_____________________________________________________________________________
Artikkel ilmus 26.03.2019 Eesti Päevalehes, autor Anette Parksepp

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki