Uudised

Vastus justiitsministeeriumile korteriomandi- ja korteriühistu seaduse asjus

facebook
16.aprill 2019
25.02.2019 saatis Justiitsministeerium tagasiside saamiseks mitmele miisteeriumile, vabaühendustele, liitudele, kohtutele jne kirja, kus palub koondada mõtted, mis on korteriomanikele muret teinud alates 01.01.2018, kui hakkas kehtima uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus.
Omanike Keskliit otsustas korraldada maakondades infotunnid (Võrus, Põlvas, Paides, Viljandis, Pärnus, Haapsalus, Raplas, Tartus, Aravetel, Koigis, Järva-Jaanis jne), et otse omanikelt saada teavet, mis on probleemid riigi poolt registrisse kantud korteriühistutega. 
Samuti tegime küsitluse kogu liikmeskonnale. Vastajaid tuli üle 500.

Igapäevaselt helistatakse büroosse, et saada vastus lihtsatele küsimustele, mis seotud korteriomaniku ja korteriühistu juhtkonna vahel.

See aitas meil koostada vastuskirja.
Andry Krass, kes viis läbi ka konsulatatsioonid maakondades, on koostanud kirja meie ettepanekutega:

Lp justiitsminister

Lähtudes Eesti Omanike Keskliidu (EOKL) nõustamisliinile laekunud informatsioonist, 15.03.2019 kuni 14.04.2019 EOKL liikmete hulgas läbiviidud küsitlusest, ning 28.02.2019 - 11.04.2019 Aravetel, Haapsalus, Järva-Jaanis, Koerus, Tartus, Paides, Pärnus, Põlvas, Raplas, Tartus, Viljandis ja Võrus korraldatud korteriomanike infopäevadel saadud tagasisidest, teeb EOKL alljärgnevad ettepanekud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse rakendamisel esile kerkinud probleemkohtade lahendamiseks:


1.      Korteriomanike üldkoosoleku läbiviimise regulatsioon vajab lihtsustamist ning isikuvalimiste kord muutmist

Probleemi lühikirjeldus: KrtS-is sätestatud korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise regulatsioon baseerub mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätetel. Ulatuslike viidete tõttu MTÜS-i regulatsioonile, on korteriomanike üldkoosoleku läbiviimise korra järgimine korteriomanike jaoks ebamõistlikult keeruline, kuna lisaks KrtS-ile ja MTÜS-ile reguleerib paljudes korteriühistutes korteriomanike üldkoosoleku läbiviimise korda ka põhikiri. Tulemuseks on sagedased eksimused korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel ja läbiviimisel.

EOKL seisukoht: Arvestades, et korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise korra rikkumine on üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks, ning korteriomanike õigusteadlikkus ja seaduste lugemise oskus on väga erineva tasemega, siis tuleks selle läbiviimise regulatsioon sätestada otse KrtS-is. MTÜS sätetele laiapõhjaliselt tuginemine ei ole korterelamute jaoks sobiv ka seetõttu, et viimase sätted ei arvesta korterelamute majandamise ja korteriühistu sundliikmelisusest tulenevate usaldusprobleemidega korteriomanike hulgas, mis väljendub eriti isikuvalimistel, kus korteriomanikel on vastuolus MTÜS § 22 lg-ga 1¹ tavaks vastu hääletada. EOKL leiab, et viimati nimetatud vastu hääletamise õigust tuleb korteriomanikele ka KrtS-ga võimaldada.

EOKL seisukoht: Arvestades, et korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise korra rikkumine on üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks, ning korteriomanike õigusteadlikkus ja seaduste lugemise oskus on väga erineva tasemega, siis tuleks selle läbiviimise regulatsioon sätestada otse KrtS-is. MTÜS sätetele laiapõhjaliselt tuginemine ei ole korterelamute jaoks sobiv ka seetõttu, et viimase sätted ei arvesta korterelamute majandamise ja korteriühistu sundliikmelisusest tulenevate usaldusprobleemidega korteriomanike hulgas, mis väljendub eriti isikuvalimistel, kus korteriomanikel on vastuolus MTÜS § 22 lg-ga 1¹ tavaks vastu hääletada. EOKL leiab, et viimati nimetatud vastu hääletamise õigust tuleb korteriomanikele ka KrtS-ga võimaldada.

Ettepanekud: a) Reguleerida KrtS-is korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise regulatsioon terviklikult, ilma teiste sama tasandi õigusaktide abita;

b) Muuta kehtivat juhatuse liikme valimise korda, lubades sellel vastu hääletamist, ning lugeda juhatuse liikmeks valituks isiku, kelle poolthäälte hulk ületab vastu ja erapooletuks jäänud häälte hulka. Alternatiivselt teeb EOKL ettepaneku piirata korteriühistu juhatuse liikmete arv ühe isikuni, mis välistab ka ilma vastu hääletamiseta võimaluse, et juhatusse pääseb isik, kellel puudub korteriomanike üldkoosoleku enamuse toetus;

c) Muuta korteriomanike kordusüldkoosoleku kokkukutsumise korda, mis ei luba korduskoosolekut kokku kutsuda varem kui kahe päeva pärast.

Tervet kirja saate lugeda siit.
Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki