Uudised

EPL: Kasutusloa puudumine takistab kinnisvara müüki, pank sellistele taotlustele raha ei anna

facebook
06.juuni 2019

Kasutusloa puudumine vähendab kinnisvara likviidsust ja on kindlustusjuhtumite puhul raskendab asjaolu.

Uus Maa kinnisvarabüroo kutselise maakleri Marina Hoduse sõnutsi on sellist kinnisvara, mille dokumendid pole korras, päris palju.

„Kõige suurem probleem on, et pangad ei rahasta objekte, millel pole kasutusluba. See tähendab, et omanik ei saa oma kinnisvara edukalt müüa, niikaua kui dokumendid pole korras,” hoiatas Hodus. Ühtlasi on kasutusluba oluline sellepärast, et see kinnitab: korter või maja on ehitatud projekti järgi ning on kasutuskõlblik, turvaline ja ohutu.

„Paraku puutume selle probleemiga kokku päris tihti. Kui ehituslubade olukord on veel enam-vähem korras, siis kasutuslubadega on keeruline. Kõige rohkem puudutab see miljööväärtuslikke piirkondi nagu Kalamaja, Pelgulinn, Uus Maailm,” ütles ta.

„Nendes piirkondades on palju ilusaid korda tehtud korterelamuid, mis iseenesest on positiivne nähtus, kuid enamik neist on renoveeritud buumi ajal, mil kehtisid teistsugused nõudmised,” tõi Hodus näite.

Arendajad ja korteriühistud tellisid tema sõnutsi varem tihti projekti ja said ehitusloa, aga kasutusloa vormistamist ei peetud oluliseks. „Põhiline põhjus oli see, et siis seda ei nõutud ega peetud vajalikuks, elada on ju võimalik ka ilma. Ehitusseadus muutus 2015. aastal ja siis saabus uus reaalsus,” lisas ta.


Pank jälgib dokumente


„Kodulaenusid väljastades jälgib pank tähelepanelikult nii ehitus- kui ka kasutuslubade olemasolu ja eeldame, et vara ostja on samuti korrektsest dokumentatsioonist huvitatud,” selgitas Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.

„Ilma kasutusloata kinnisvara on vähem likviidne. Sellist kinnisvara saab müüa ostjale, kel on raha täielikult olemas. Peale selle on müügiperiood oluliselt pikem. Tegelikult on ostjad muutunud palju teadlikumaks ega soovigi väga osta kinnisvara, mille dokumendid on puudulikud,” nentis Hodus.

„Samas kui mõni dokument on puudu, ei tähenda see veel finantseerimisest keeldumist. Iga olukorda analüüsitakse eraldi. Oluline on aru saada, mis põhjusel on puudujäägid tekkinud,” lisas Pärgma.

Tema sõnutsi polnud tänapäevasel kujul ehitus- ja kasutusload varem nõutavad, mistõttu enne 1995. aasta 22. juulit rajatud ehitisel ei pea olema sellist ehitus- ja kasutusluba, mida praegu väljastatakse. „Ehitise õiguslikkuse tõendamiseks piisab projekti olemasolust. Kui enne 1995. aasta 22. juulit ehitatud elamu andmed on ehitisregistrisse kantud, pole eraldi projekti dokumente vaja,” kinnitas ta.

„Vara ostma asudes on soovitatav tutvuda ehitisregistris huvipakkuva ehitise kehtivate andmetega ning vajaduse korral suhelda kohaliku omavalitsusega ja korteriühistu olemasolul korteriühistuga,” rõhutas Pärgma. Kasutusloata vara ostmise sooviga laenutaotlusi tuleb ikka ette, lisas ta. Enamik neist on seotud eramutega, kuid on ka juurdeehitusega korterelamuid.

„Kui ostja otsustab osta vara, mille dokumentatsioon on puudulik, arvestab pank finantseerimisel sedagi, kas laenuvõtja soovib ja suudab vajalikke töid teha,” lisas Pärgma.

Kindlustamisega tekkib probleeme


Pärgma sõnutsi on korrektne dokumentatsioon oluline hooneid kindlustades. „Õnnetuse järel võib hüvitise suurust mõjutada just asjaolu, kas hoonel on ehitusluba olemas. Ehitusloata püstitatud hoone kahjustumise korral võib tekkida olukord, kus seda ei saagi taastada, sest selleks ei väljastata ehitusluba,” märkis ta.

Juhul kui ehitusloata püstitatud hoone on hävinud, maksab kindlustusandja Pärgma sõnutsi hüvitise välja. Hüvitise suurus tähendab hoone kalkulatsioonijärgset taastamismaksumust, millest arvatakse maha kahjustunud hoone füüsilisele kulumile vastav osa kindlustusjuhtumi eelse seisuga. Maha arvatava summa arvestavad välja ehituseksperdid.


KUI SUURE MUUDATUSE PUHUL ON VAJA TAOTLEDA PROJEKTI JA UUT KASUTUSLUBA?

Uus Maa kinnisvarabüroo kutselise maakleri Marina Hoduse sõnutsi oleneb kõik sellest, kui suures ulatuses plaanitakse kapitaalremonti teha. „Kui muudetakse kütteliiki ja veesüsteemi või lammutatakse kandvaid seinu, siis kindlasti tuleb teha projekt, taotleda ehitusluba ja hiljem kasutusluba,” selgitas ta. Selle kohta leiab infot ehitusseaduse lisast, kus on tabeli kujul näidatud, mis juhtudel tuleb mingi luba tuleb vormistada.

„Palju probleeme tekib seetõttu, et praegused ehitamise ja päästeameti nõuded erinevad sellest, mis olid 10–15 aastat tagasi, mil oli vormistatud ehitusluba. Siis ehitati hoopis teiste materjalidega, tihti polnud järelevalvet, ei vormistatud ehituspäevikut jne. See toob kaasa suures ulatuses ümberehitamist, mis on väga kulukas,” märkis Hodus lõpetuseks.


LINN ON KOHUSTATUD NÕUSTAMA

Tallinna linnaplaneerimise ameti koordinaator Margit Lokk soovitas kõikvõimalike küsimustega pöörduda linnavalitsuse ehitusosakonda, kust kindlasti antakse kasutuslubade asjus abi. „Kasutusloa taotlemine võib olla väga pikk protsess, eriti kui tegemist on vanema majaga, mis on omandatud näiteks 1990-ndatel või varem,” ütles ta.

Loki sõnutsi võib mõnel juhul kasutusloa taotlemiseks kuluda isegi aasta aega, sellega peaksid inimesed kindlasti arvestama. „Linnaplaneerimise ametis tänapäeval välja antud kasutusload vastavad kindlasti kõikidele nõuetele, mida protsessi käigus kontrollitakse. Inimesed võivad julgelt meie poole pöörduda, ametnikud annavad nõu vastavalt konkreetsele juhtumile,” lisas Lokk.


Artikkel ilmus 6.06.2019 Eesti Päevalehes

autor: Liisa Rebane


Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki