Uudised

Maaleht: Kuidas variisikuid korteriühistust välja pukseerida?

facebook
27.juuni 2019
Lugeja küsib:
Meil on korteriühistu (KÜ) Tallinnas heas piirkonnas. Nüüd on KÜ juhatus otsustanud kokku kutsuda üldkoosoleku ning seal arutada ja vastu võtta järgmise muudatuse: kui praegu on igal korteriomanikul üldkoosolekul üks hääl, siis edaspidi saaks ühe hääle ka iga keldriboksi omanik.

Nimelt on meil osa kortereid müüdud niimoodi, et korteriomandi registris on kirjas ainult korter, nimeliselt keldriboksi kirjas pole. Nüüd püüavad endised korteriomanikud, kes on sellise apsu tõttu jäänud endiselt keldriboksi omanikuks, saada hääleõigust ka ühistu koosolekul.

Palun selgitage, kas tõesti peab inimene korteri ostmisel ostu-müügilepingusse ja kinnistusraamatusse kandma peale korteri ka sellega kaasneva keldriboksi? Või mõne panipaiga? Mida teha, et sellised variisikud, kelle käes on praegu ainult keldriboksid, ei pääseks meie korteriühistusse otsustama?


Vastab Priidu Pärna:

Meil on siin mitu küsimust lahata: kuidas jaguneb korteriühistus hääleõigus ja kas panipaigad annavad hääletamise õiguse üldkoosolekul.

Hääleõiguse paneb paika korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 22, mille kohaselt annab iga korteriomand ühe hääle. Põhikirjaga saaks seda muuta vaid selliselt, et sõltumata korterite arvust on ühistu liikmel üks hääl. Keldriboks või panipaik saab anda hääle üldkoosolekuks vaid juhul, kui see on kantud kinnistusraamatusse iseseisva korteriomandina. Näiteks kui omanik müüs ära oma korteri, aga talle jäi alles panipaik iseseisva korteriomandina, säilitab panipaiga omanik ka hääleõiguse üldkoosolekul. Ühistu üldkoosolekul puudub igasugune pädevus panipaiga omanikele hääleõigust juurde anda või vähemaks võtta, sest hääleõiguse määratleb seadus, nagu eespool kirjeldasin.

2018. aastal jõustunud uus KrtS ei luba enam panipaikadest-keldriboksidest iseseisvaid korteriomandeid moodustada ja just eesmärgil, et selle n-ö vähese väärtusega kinnisvara omanikud ei domineeriks üldkoosolekul korteriomanike suhtes. Uus seadus lubab panipaiga määrata vaid olemasoleva korteriomandi koosseisu, s.t korteri ruutmeetrite sisse või määrata panipaiga korteri juurde lahutamatult kuuluva kasutusõigusena. Kummalgi juhul ei anna selline panipaik lisahääleõigust. Ka enne 2018. aastat võis panipaik kuuluda korteri ruutmeetrite koosseisu või olla määratud korteri juurde majaomanikevahelise kasutuskorra kokkuleppega ning sel juhul ei moodustanud need panipaigad hääleõigust andvaid iseseisvaid korteriomandeid.

Korterit müües tuleb müügilepingus ka täpsustada korteri juurde kuuluvate kasutusõiguste (panipaigad ja parkimiskohad) üleminek. Parkimiskohtade ja panipaikade jaotus võib olla märgitud kinnistusraamatusse, aga näiteks vanemate korrusmajade puhul eksisteerib nn suuline kasutuskord ja väljakujunenud tava, mida registrist ei nähtu. Siin on oluline roll notaril neid asjaolusid osalejatele välja selgitada tehingu tegemisel ja lepingus kajastamisel.

Kokkuvõtteks saab küsimusele vastata, et kui inimesel on majas korteriomandina keldriboks, siis on tal ka üks hääl üldkoosolekul, ja kui see boks ei ole iseseisev korteriomand, siis ei saa sellele ka mingit hääleõigust keegi omistada.

Ilmus 27.06.2019 Maalehes
Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki