Uudised

Õiguskantsleri vastus meie päringule muinsuskaitse põhimääruse kohta

facebook
17.september 2019
Oleme saanud vastuse päringule, mis puudutab muinsuskaitse põhimäärust.

Lp Priidu Pärna, Ott Rätsep
Eesti Omanike Keskliit

Soovisite selgitusi mitmes küsimuses seoses õigusakti olemuse ja vormiga. Tegemist on olulise õigusteoreetilise teemaga, mis annaks ainest pikaks mõttevahetuseks. Paraku poleks sel muinsuskaitsealal elavate inimeste jaoks praktilist väärtust.

Muinsuskaitsealal elavate inimeste õiguste kaitse on tõhusalt võimalik ka siis, kui muinsuskaitseala põhimäärust käsitletakse haldusaktina. 
Selgitasime üldkorralduse vaidlustamise võimalusi 27.06.2019 kirjas.
Õigusakti pealkirja ja sisu vastuolu tekitab tõepoolest segadust, kuid praktikas tuleb lähtuda akti sisust. Õiguskantsler ei saa kohtupraktikas väljakujunenud seisukohti muuta ega ümber lükata. Igasuguse vaidluse juures on lõplik sõna kohtul. Õigusvaidluses tuleb igal inimesel enda õiguste kaitseks erinevaid võimalusi kaaluda. Ei ole välistatud, et teatud olukorras võib isikul ollaotstarbekas tugineda muu hulgas ka õigusakti vormi ja sisu vastuolule.
Õiguskantsleril puudub teave, et muinsuskaitseala põhimäärustega seonduvalt oleks Riigikogu, Vabariigi Valitsus või minister soovinud kedagi teadlikult vale õigusakti vormiga eksitada. Pigem on tegemist kohtupraktikast (nt looduskaitseala kaitse-eeskirja juhtum) tuleneva muutunud arusaamaga. Muinsuskaitseala põhimäärused on valdavalt kehtestatud ajal, mil puudus ulatuslik kohtupraktika haldusakti ja õigustloova üldakti piiritlemise kohta. 

Kui praktikas jõutakse teatud hetkel arusaamisele, et senist käsitust tuleb muuta, siis on mõistlik, et alles otsustamisel olevad juhtumid lahendatakse lähtudes uuenenud arusaamast. Nii on näiteks ka looduskaitsealade kaitseeeskirjade menetlust lähtudes kohtupraktikast muudetud. See ei puuduta mõistagi õigusakti sisu ega kehtivust. Määruse vormis antud üldkorraldus on üldkorraldus selle kehtestamisest alates ja kehtib kuni kehtetuks tunnistatamiseni.

Teadaolevalt ei ole ühtegi muinsuskaitseala põhimäärust kohtus vormiliste või menetluslike
rikkumiste tõttu vaidlustatud. Isegi kui muinsuskaitseala põhimäärus on antud menetluslikke või vormilisi vigu tehes, siis on tegemist kehtiva, kuid puudustega haldusaktiga.
Üldkorralduse vaidlustamist puudutavale kohtupraktikale on 27.06.2019 kirjas samuti viidatud.

Sellest nähtub, et „isik saab esitada kaebuse üldkorralduse tühistamiseks 30 päeva jooksul pärast mõju ilmnemist, näiteks pärast üldkorralduse alusel tema suhtes toimingu sooritamist või haldusakti andmist. Sellisel juhul tuleks isikul oma õiguste tõhusaks kaitsmiseks koos
üldkorralduse vaidlustamisega halduskohtus vaidlustada ka vastav toiming või haldusakt“
(RKHKo 3-3-1-95-07, p 14). 

Lisaks tasub tähele panna, et muinsuskaitseala põhimäärused rakenduvad täiendava haldusakti kaudu, s.o kas muinsuskaitsealal loareservatsiooniga tegevuseks
loa andmisega või sellest keeldumisega. Ka seetõttu on isikul võimalik muinsuskaitseala
põhimäärust vaidlustada iga kord, kui seda tema suhtes rakendatakse.

Küsisite muu hulgas ka seda, kas näiteks Rebala muinsuskaitseala põhimääruse § 6 kehtib.
Kõnealuse sätte kohaselt on kehtestatud konkreetses asukohas nõuded, st see muudab asja avalikõigusliku seisundit ja vastab seega ka haldusmenetluse seaduse § 51 lg 2 kohaselt üldkorralduse tunnustele. Üldkorraldus on haldusakt. Haldusakt kehtib kuni selle kehtetuks tunnistamiseni. Seega on tegemist kehtiva sättega.

Väitsite, et kehtiv muinsuskaitseseadus ei luba kehtestada Rebala muinsuskaitseala põhimääruse §-s 6 sätestatud sisuga nõuet. See pole siiski nii. Kõnealuses sättes on sätestatud nõue vältida järske kontraste ehitiste mastaapsuses ja tiheduses ning tuleb tagada sujuv üleminek muinsuskaitseala hoonestus- ja külastruktuurile ning teatud piirkonnas (kaitsevööndi osas 2) tuleb tagada ka muinsuskaitseala vaadeldavus. Lisaks on ehitiste püstitamiseks nõutav Muinsuskaitseameti luba.

Selliste nõuete kehtestamist võimaldab kehtiva muinsuskaitseseaduse § 19 lg 5 p 4.
Õiguskantsler kontrollib õigustloovate aktide seadusele ja põhiseadusele vastavust (õiguskantsleri seaduse § 15). Muinsuskaitseala põhimääruste puhul ei ole sellist probleemi, mis oli kalapüügiseaduse alusel kehtestatud kalapüügieeskirjaga. Seega ei ole asjakohane ka Teie viide õiguskantsleri märgukirjale kalapüügiseaduse rakendusätte kohta. 

Kalapüügiseaduse rakendusnorm hõlmas kõiki varasema seaduse alusel kehtestatud üldkehtivaid käitumisjuhiseid nt kalapüügieeskiri ja ka Riigi Teatajale tuginedes puudus üheseltmõistetav ülevaade kehtivatest õigusaktidest.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki