Eesti Omanike Keskliit tänab võimaluse eest avaldada arvamust Tallinna heakorraeeskirja osas. Selliste eeskirjade kehtestamine toob alati kaasa isikute õiguste ja vabaduste piiramise, mistõttu põhiseaduse ja kohtupraktika kohaselt peavad sellised piirangud olema läbi kaalutud, kohased ja vajalikud.

Üldisema märkusena toome välja, et Tallinna linnaosad on väga erinevad (mäed ja aedlinnaosad), mistõttu tuleks eeskirja paindlikumaks muutmiseks kaaluda võimalust, et suurendada linnaosakogude õigusi piirkonna eripära arvestamiseks. Linnaosakogud võiks teha korrast lubatud juhul erandeid ja leevendusi, kehtestada teatud tegevusteks ajalisi piiranguid vms. Samuti võiks linnavalitsus mitmete mõistete, nõuete ja teenuste avamiseks väljatöötada (mittesiduvad) mõistlikud standardid, mis peaks aitama heakorratöid ellu viia.

Eesti Omanike Keskliidu liikmete põhiline mure on seotud talvise kõnniteede (puhastusala) korrashoiu kohustuse panemisega eraomanike õlule. Omanike ring on väga lai ja erinev. Paljudele eakamatele omanikele pole talvine teehooldus jõukohane füüsiliselt või selle korraldamine rahaliselt. Lisaks eeldab see pidevat valmisolekut ja sisuliselt talvist kodust eemal olemise keeldu. Koormiste kehtestamine on kohaliku omavalitsuse õigus, aga mitte kohustus. Koormise kehtestamine peab olema kaalutud ja põhjendatud, kunagi kehtestatud ajalooliste koormiste vajadus tuleb aja jooksul ning olude muutumisel üle vaadata.

Koormise kehtestamisega pannakse isikutele rahalisi kohustusi ja kehtestatakse sisuliselt sunnitöö, mida ei hüvitata. EOKL ei nõustu seega jätkuva korraga, kus omanikele pannakse linnamaa korrahoiu kohustus. Eesti jõukamaid omavalitsusi peab täna olema suuremas mahus võimeline tagama enda omandi korrashoiu ise. Arvestades tänapäevaseid arenenud tehnilisi võimalusi on kõnniteede ja puhastusala korrashoiu tagamine lihtsam ning tulemus parem ning ühtlasem, kui seda 21. sajandil korraldada tsentraalselt linna enda poolt. Alustada tuleks selle praktika juurutamisega linnasüdamest. Seega tuleb eelnõu muuta põhimõtteliselt ja selliselt, et puhastuala korrashoid on kohaliku omavalitsuse kohustus ja kui omanik võtab selle kohustuse enda õlule, siis tuleb see talle ka hüvitada.

Lisaks juhime tähelepanu, et §8 p 8 viide heakorratööde tegemisel lähtuda ministri määrusega kehtestatud teeseisundi nõuetest, on segadust tekitav, kuna ei ole arusaadav, mis osas nõuded kehtivad. Määruse lisas 10 toodud seisundinõuetest võib aru saada, et eraomaniku kohustus on kõrvaldada ka teepraod ja augud! §7 lg 8 võib ekslikult jääda mulje, et autoomanik peab tagama autoümbruse lumekoristuse ka juhul, kui auto asub avalikus parklas.

Palume kaaluda, kas okste põletamise lubamine on põhjendatud (§9 lg 2 p3). Täna põletatakse okste põletamise sildi all tihti ka olemprügi ja lehti, mis kahjustab naabrusõigusi ning keskkonda ja raskendab järelvalvet. Alternatiiv oleks kehtestada okste põletamiseks mingi periood ja selle otsuse võiks delegeerida linnaosakogule.

Osad ettepankud on ebaproportsionaalsed ja vabasse ühiskonda mitte sobivad nagu näiteks keeld ujuda mererannas (§9 lg p 5) või keeld ümberistutada oma krundil puid ilma omavalitsuse nõusolekuta (§9 lg2 p 4) või eraomaniku absoluutne kohustus eemaldada grafiti (§8 p 3).

Lugupidamisega

Priidu Pärna

EOKL esimees

Meile saadetud heakorraeeskirju saate lugeda siit.