Uudised

Tallinna linna vastus meie ettepanekutele heakorraeeskirjade osas

facebook
25.märts 2020
Tallinn linn on tutvunud ettepanekutega ning neid hoolikalt analüüsinud. Alljärgnevalt toon ülevaate esitatud ettepanekutest ning selgitan Tallinna linna seisukohta.    

Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Korteriühistute Liit on avaldanud seisukohta, et eraomandis olevate kinnistutega külgnevate kõnniteede korrashoid peaks olema Tallinna linna kohustus, kuna linn on nende kõnniteede omanik. Liidud leiavad, et juhul, kui Tallinna linn kohustab kinnistuomanikke kõnniteid korras hoidma, peab Tallinna linn selle eest omanikele õiglast tasu maksma. Eeltoodud seisukohaga ei ole eelnõu koostamisel arvestatud, kuna kinnistu omaniku kohustus kõnnitee korras hoida tuleneb ehitusseadustiku § 97 lõikest 6, mis sätestab, et linnas, alevis ja alevikus on teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja enda kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda. Seadusega kinnistu omanikule pandud kohustuse vastavust põhiseadusele on analüüsinud õiguskantsler. Õiguskantsleri 2017. aastal antud hinnangu järgi on maaomanike kohustus hoida maaga piirnevad kõnniteed puhtana põhiseaduspärane. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus, kes on leidnud, et heakorratööde koormise panemine on põhiseaduspärane (3-4-1-13-11).

Tallinna linn on valmis pakkuma kinnistuomanikele kõnniteede heakorratööde teenust. Teavet teenuse osutamise tingimuste kohta määrusele ei lisata, see avaldatakse Tallinna linna veebilehel. Ühe ruutmeetri hooldatava maapinna heakorratööde maksumus vastab maksumusele, mille Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet tasub hankelepingu alusel samas piirkonnas asuvate teede hooldus- ja puhastustööde eest ühe ruutmeetri hooldatava maapinna kohta.

Eesti Omanike Keskliit ja Tallinna Asumiseltside Liit on teinud ettepaneku anda linnaosade valitsustele õigus kehtestada linnaosas täpsemad heakorranõuded. Tallinna Asumiseltside Liit on leidnud, et ka asumiseltsidel peaks olema õigus määrata heakorranõudeid asumi piires. Eelnõu koostamisel ei ole nende ettepanekutega arvestatud. Esiteks seaks linnaositi erinevate nõuete kehtestamine linnaelanikud ebavõrdsesse olukorda. Teiseks ei tagaks erinevate nõuete kehtestamine linnas ühtset heakorda. Asumiseltsid saavad esitada kogukonnale heakorraga seotud soovitusi.

Nõustuda ei saa Tallinna Asumiseltside Liidu ettepanekuga täiendada eelnõu § 8 punkti 12 kinnistuomaniku kohustusega hoiduda ka naaberkinnistul kasvava puu juurestiku kahjustamisest. Kui puu juured ulatuvad naaberkinnistule, kasvab puu mõlemal kinnistul, seega on mõlemal kinnistuomanikul kohustus tagada, et kinnistul asuvat puujuurestikku ei kahjustataks.

Tallinna Asumiseltside Liidu ettepanekul on muudetud eelnõu § 8 punkti 13 sõnastust selliselt, et kärpida tuleb üksnes neid üle kinnistu piiri ulatuvaid puude ja põõsaste oksi, mis varjavad liikluskorraldusvahendit või takistavad jalakäijate või sõidukite liiklust.

Tallinna Asumiseltside Liit tegi ettepaneku täiendada heakorraeeskirja selliselt, et see suurendaks korrakaitse võimekust. Sanktsioone heakorraeeskirja rikkumise eest ei saa määrusesse lisada, kuna need sätestatakse seadusega.

Tulenevalt Eesti Omanike Keskliidu ettepaneku alusel on täpsustatud eelnõu § 7 lõike 1 sõnastust, et vältida selle mitmeti mõistmist. Täpsustatud sõnastus näeb ette, et puhastusala peab olema puhastatud aasta läbi ning selle heakord peab vastama majandus- ja taristuministri kehtestatud kergliiklustee seisundinõuete talihoolduse nõuetele.

Eesti Omanike Keskliidu hinnangul ei peaks eelnõu § 7 lõige 8 kohalduma juhul, kui mootorsõiduk asub avalikus parklas. Eelnõu § 7 lõige 8 näeb ette mootorsõiduki omaniku või vastutava kasutaja kohustuse teha ise auto ümbruses heakorratöid juhul, kui mootorsõiduk takistab heakorratööde tegemist. See kohustus kehtib nii tänaval kui ka mujal avalikus kohas. Näiteks kui avalikus parklas asuva mootorsõiduki omanikku on teavitatud heakorratööde tegemisest, kuid ta ei võimalda sellest hoolimata enda mootorsõiduki kohal heakorratöid teha, peab ta sõiduki ümbruse ise korrastama.

Eelnõus ei ole arvestatud Eesti Omanike Keskliidu ettepanekuga keelata okste põletamine seetõttu, et okste põletamise ettekäändel põletatakse ka olmeprügi ja lehti. Asjaolu, et osa inimesi ei järgi jäätmete põletamise keeldu, ei anna iseenesest põhjust okste põletamist keelata. Okste põletamisel tuleb järgida tuleohutusnõudeid, sh siseministri 30. augusti 2010 määrusest „Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded“ tulenevaid nõudeid ja naabrusõigusi.

Nõustuda ei saa ka Eesti Omanike Keskliidu seisukohaga, et eelnõust tuleb välja jätta eelnõu § 9 lõike 1 punkt 5 (keeld supelda ja ujuda kohas, mis ei ole selleks ette nähtud), § 9 lõike 2 punkt 4 (keeld istutada keskkonna- ja kommunaalameti kooskõlastuseta ümber puid, mille rinnasläbimõõt on suurem kui 8 cm) ning § 8 punkt 3 (kinnistuomaniku kohustus eemaldada grafiti). Keskliidu hinnangul on need ebaproportsionaalsed ja vabasse ühiskonda sobimatud normid. Eelnõu § 9 lõike 1 punktis 5 sätestatud normi eesmärk on tagada inimeste ohutus, seetõttu on Tallinna linnas lubatud supelda ja ujuda üksnes selleks ette nähtud kohtades. Eelnõu § 9 lõike 2 punktis 4 ettenähtud kohustus kooskõlastada keskkonna- ja kommunaalametiga suurte puude ümberistutamine on keskkonnakaitselise eesmärgiga. Üle 8 cm rinnasläbimõõduga puude ümberistutamine ei pruugi olla edukas, mistõttu peavad spetsialistid puu enne üle vaatama. Sama suure puu raiumiseks on Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määruse nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“ kohaselt vaja taotleda raieluba. Eelnõu § 8 punktis 3 sätestatud kinnistuomaniku kohustus eemaldada ehitiselt illegaalne grafiti aitab tagada heakorda ega ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega.

Arvesse ei ole võetud Eesti Korteriühistute Liidu ettepanekut reguleerida heakorraeeskirjaga korterelamutes elavate inimeste tegevust, näiteks riiete kloppimist ja rõdu kasutamist. Tegemist on korteriomanike omavaheliste õiguste ja kohustustega, mis on reguleeritud korteriomandi- ja korteriühistuseadusega ega saa olla õiguslikult heakorraeeskirja reguleerimisesemeks.

Mitu liitu on teinud ettepaneku töötada välja heakorratööde standardid. Eesti Standardikeskus on välja töötanud kinnisvara korrashoidu ja heakorda käsitlevad standardid. Kuna kinnistuomanikel on võimalik neist heakorratööde tegemisel lähtuda, ei ole otstarbekas koostada alternatiivseid standardeid.

 

 

Lugupidamisega

 

Inge Lumiste

jurist

linna õigusteenistus

Tallinna Linnakantselei

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki
Jaanitervitus!
22.juuni 2020