Uudised

Liidu vastus maaelu ja põllumjandusturu korraldamise seaduse muutmise kohta

facebook
26.märts 2020
Maaeluministeerium küsis meie arvamust maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Maaeluministeerium


Väärtusliku põllumaa kaitsest

Eesti Omanike Keskliit tänab võimaluse eest avaldada arvamust maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise eelnõu suhtes. Ulatuslikke omandipiiranguid sisaldav seadusprojekt on muutunud paremaks, kuid vajab meie hinnangul olulist edasitöötamist. Välistamata väärtusliku põllumaa kaitset, tuleb silmas pidada, et see puudutab väga suurt osa maatulundusmaast ning tuhandeid omanikke. Omand on põhiseaduse §32 kohaselt kaitstav põhiõigus ja meie ühiskonnakorralduse üks aluseid. Põhiseaduse ja Riigikohtu praktika kohaselt peab iga põhiõiguse piirang olema läbinud proportsionaalsuse testi, st omandikitsendused peavad olema vajalikud ja kohased.

 

Mõistame, et suurte põllumassiivide hõivamine kinnisvaraarenduseks pole alati olnud õige teguviis. Samas on riik ja omavalitsused teeehituse jms kaudu ise olnud suured väärtusliku põllumaa väärkasutajad. Ebavõrdne oleks kohtlemine, kus sellised erandid säilivad riigile ja omavalitsustele ka tulevikus, kuid eraomanik peab jäägitult tagama väärtusliku põllumaa kaitse. Eesti Omanike Keskliit esindab koduomanike ja mitte kinnisvaraäri huve. Meie jaoks on põhimõtteline küsimus, et seadus annaks iga omaniku põhiõigusena õiguse enda maale, sh väärtuslikule põllumaale ehitada, kodu või seda laiendada ning ta ei pea vajama selleks riigi (Põllumajandusameti) eriluba.

 

Ebaproportsionaalne on keelata omanikul rajamast  oma maale näiteks mesilat, õunapuuaeda või selle ümber tara, tegelda vesiviljelusega jne ehk ebaproportsionaalne on piirata tema ettevõtlusvabadust talle kuuluva ressurssi (maa) arvelt. Samas võib just nende ehitiste rajamine olla piirkonnas majanduslikult mõistlik. Eelnõuga on pandud kohustus tagada väärtusliku põllumajandusmaa kasutamine ainult põllumajandusmaana, kuid samas ei ole tagatud selliste  põllumajanduslike maadena toimimine majanduslikust küljest. Tegemist on omaniku kohustusega tagada toidujulgeolekut, mille eest talle hüvitist ei maksta.

 

Eelnõu üks põhimuudatus on seotud omavalitsuse pädevuse suurendamisega väärtusliku põllumaa kaitsel. Siiski on tegemist osalt näilise detsentraliseerimisega ja liialt paindumatu lahendusega, kus omavalitsusele kirjutatakse seadusega ette käskivas kõneviisis käitumisjuhend ja jäigad reeglid planeeringute kehtestamisel. Kokkuvõttes ei erineks tulemus palju sellest, kui piirangud kehtestab riik ise. Omavalitsuste otsustusõigust ja planeerimisvabadust tuleks meie hinnangul eelnõus suurendada. Samuti jääb arusaamatuks, kuidas saab juba kõrge üldistusastmega üldplaneeringu koostamisel (kaitse ja kasutustingimustes) ette näha konkreetse kinnistu kontekstis, kas elamu ehitamine muule maale on võimatu või ebaotstarbekas.

 

Eelnõu sisaldab kohustust fikseerida hajaasustuses ehitusõigus detailplaneeringuga ehk täiendav ehituskulu on omanikule suurendatud vahemikus 200-100000 eurot (detailplaneeringu koostamise kulu tänases praktikas).   Lisaks on oluline, et omanikul tekib kohustus vaidlustada kohtus üldplaneering, kui sellega on määratud maaüksus väärtusliku põllumaana ja ta sellega ei nõustu.  Kui omanik ei vaidlusta üldplaneeringut, siis ta ei ole teinud enda poolt kõike hoidmaks ära talle tekkivat negatiivset häiringut ja seega ei saa taotleda kahju hüvitamist. Samas tähendab üldplaneeringu vaidlustamine, et kohus peab hakkama kaaluma, kas omavalitsus on rikkunud maatüki väärtuslikuks põllumaaks määramisel kaalutlusõigust või mitte. Igal juhul tekib olukord, kus kohtusüsteemi tuleb palju kaebusi üldplaneeringute osas.

 

Palume meie märkusi arvestada.


Lugupidamisega

Priidu Pärna

juhatuse esimees

Eesti Omanike Keskliit

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki
Jaanitervitus!
22.juuni 2020