Uudised

Saatsime Riigikontrollile kirja kultuurimälestiste auditist

facebook
12.mai 2020
12. mail 2020 saatsime Riigikontrollile kirja, milles teeme ettepaneku läbi viia kultuurimälestiste kaitse järelaudit. Eelmine tehti 13 aastat tagasi.

Austatud riigikontrolör Janar Holm

Riigikontroll viis 2007.a läbi kultuurimälestiste kaitse auditi. Auditi tulemusel selgus, et riik ei ole teinud piisavalt selleks, et täita oma põhiseaduslikku ülesannet ning tagada kultuuripärandi säilimine. Muinsuskaitseamet on küll oluliselt panustanud oma ülesannete täitmisse ja püüdnud puuduseid võimaluste kohaselt likvideerida, kuid vajalike ülesannete täitmine käib endiselt üle jõu ning mitmed korralduslikud probleemid ja varasemad tegemata jätmised ohustavad endiselt mälestiste säilimist ja takistavad valdkonna korralduse efektiivset toimimist.

Tähtsamad tähelepanekud puuduste kohta olid järgmised: 

■ Osa väärtuslikku kultuuripärandit on veel kaitse alla võtmata ja mälestise staatuses on asju, mis seda ei vääri, sest alusvaldkonnauuringuid on tehtud vähe ning mälestiste nõukogudeaegsed nimekirjad võeti osaliselt automaatselt üle. 

■ Mälestiseks tunnistamise kriteeriumid ei ole kirjalikult formuleeritud ega avalikustatud, mistõttu võivad kaitse alla võtmise või mittevõtmise otsused jääda nii avalikkusele kui ka mälestise omanikele arusaamatuks. 

■ Kultuurimälestiste riiklikku registrisse on paljud vajalikud andmed sisse kandmata, mistõttu ei ole võimalik saada ajakohast ja täielikku ülevaadet mälestiste olukorrast.

■ Paljud omanikud ei ole kursis oma kohustuste ega õigustega. Oluline probleemi põhjus peitub selles, et Muinsuskaitseamet ei ole suutnud kõiki seadusest tulenevaid kohustusi täita: 2006. a lõpuks oli kaitsekohustuse teatised koostatud vaid ca 60% mälestiste omanikele. Suurem osa mälestistest on tähistamata. 

■ Mälestiste omanikele toetuste jagamine ei ole läbipaistev. Raha jaotamise prioriteedid ei ole avalikustatud ning paljud omanikud ei ole toetuse taotlemise võimalusest teadlikud. 2007. aastal ei järgitud Vabariigi Valitsuse kinnitatud toetuste jagamise korda. Riiklikul programmil „Pühakodade säilitamine ja areng” puuduvad toetuste jagamise prioriteedid ja täpsem kord.

 ■ Märkimisväärse osa mälestiste seisundi ja inspekteerimiste kohta puudub usaldusväärne info. 2007. aasta veebruari seisuga on kultuurimälestiste registri andmetel inspekteeritud ainult 27% kõigist mälestistest. Interjööride säilimisest Muinsuskaitseametil ülevaadet ei ole. Paljud rikkumised jäävad avastamata. 

■ Kõige ohustatumad on arhitektuurimälestised. Teadaolevate andmete põhjal on avariilises või halvas seisundis, s.o hädasti remonti või hooldust vajavaid arhitektuurimälestisi kokku 1156 (26,3% 4402-st). 

■ Riigimaal asuvate mälestiste hooldamine on jäänud unarusse. 

■ Kuna Muinsuskaitseamet ei ole oma kohustusi omanike ees täitnud, on karistused mälestiste rikkumiste eest pehmemad ja lünklikud.  Sunniraha rakendamine rikkumiste korral on enamasti mõjus. Erandiks on Tallinna linn, kus pea pooltel juhtudel jäävad ettekirjutusest tulenevad kohustused täitmata.

Kultuuriminister ja Muinsuskaitseameti peadirektor lubasid kontrolliaruandes esitatud puuduste kõrvaldamisega tegeleda. Oma vastuses tõi peadirektor välja, et mitmete õigusaktidest tulenevate kohustuste ning oluliste tegevuste täitmist takistab raha ja inimeste puudus.

Auditi tegemisest on möödunud 13 aastat.  Eesti Omanike Keskliidu hinnangul ei ole mälestise tervikseisund selle aja jooksul oluliselt paranenud, mälestiste säilitamist takistab ülemäärane bürokraatia ja topeltloakohustus ehitamisel. Mälestiste revisjon on läbi viimata. Rangete piirangutega muinsukaitsealad 11 linnas on toonud kaasa linnasüdamete taandarengu ning investeeringute puuduse.  Kuigi mälestiste korrashoid on omanikele erinõuete tõttu oluliselt kallim, siis riigi toetused põhiseadusega tagatud kultuuriväärtuste säilimisel on jätkuvalt riigieelarve kogumahtu arvestades marginaalsed (2020.a veidi üle 2 miljoni euro).

Teeme ettepaneku, et Riigikontroll viiks läbi kultuurimälestiste kaitse järelauditi, et hinnata olukorra muutumist 13 aasta jooksul. Eesti Omanike Keskliit on valmis olema Riigikontrollile selles partner.

 

Lugupidamisega

Priidu Pärna

Eesti Omanike Keskliidu esimees

 

 

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki
Jaanitervitus!
22.juuni 2020