Planeerimisseaduse ja teiste seaduste

 muutmise seaduse eelnõust

Austatud härra minister Raivo Aeg

Rahandusministeerium on justiitsministeeriumile esitanud kooskõlastamiseks planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Pöördume teie poole, kuna Teie juhitava ministeeriumi ülesanne on tagada seadusloome vastavus põhiseadusele ning isikute põhiõiguste austamine.

Eesti Erametsaliit ja Eesti Omanike Keskliit ei ole nõus sellisel kujul planeeritava metsaseaduse muudatusega, mis annavad omavalitsustele piiramatu õiguse metsaraiet piirata ning omandiõigust kitsendada. Eelnõu § 5 (Metsaseaduse muutmine) jätab kehtiva metsaseaduse § 23¹ välja teksti: „võib kohaliku omavalitsuse üksus kokkuleppel maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid“. Oleme eelnimetatud muudatuse vastu, sest metsaseaduse kehtiv redaktsioon annab metsaomanikele kindluse, et nende omandi kasutamise piirang saab toimuda ainult nendega sõlmitud kokkuleppe alusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada ja omandi kasutamisele seab kitsendused seadus. Oleme seisukohal, et kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud piirangud tuleb eelnevalt maaomanikuga läbirääkida ja kui kompromissi ei saavutata, siis leida võimalus maaomanikule hüvitise maksmiseks. Omandipõhiõiguse piiramise juhtudel on vajalik leida tasakaal üldiste ja üksikisiku huvide vahel. Riigikohus on kohtuasjas 3-3-1-69-09 leidnud, et juhul kui omandipõhiõiguse riive on sedavõrd intensiivne, et pole võimalik leida mõistlikku tasakaalu üldiste ja üksikisiku huvide vahel, tuleneb PS §-st 32 kohustus maksta hüvitist. Hüvitise suurus määratakse saamata jääva tulu ulatuses. Juhul, kui kinnisasjale seatavad kitsendused ei võimalda kinnisasja enam eesmärgipäraselt kasutada, tuleb algatada kinnisasja võõrandamise (või sundvalduse seadmise) menetlus, lähtudes kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses ettenähtud nõuetest.

Tulenevalt eeltoodust tegime Rahandusministeeriumile ettepaneku sõnastada metsaseaduse § 23¹ tekst  järgmiselt: „(1) Planeeringuga asula või rajatiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsa majandamisel võib kohalik omavalitsus planeeringuga seada piiranguid lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt seatud piirangud takistavad kinnisasja omanikul metsa majandamist käesoleva seaduse kohaselt peab kitsenduste seadja kompenseerima omanikule saamata jääva tulu või omandama selle kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse paragrahv 4 lõike 3 kohaselt.”

Rahandusministeerium seda ettepanekut ei arvestanud ja on seletuskirjas põhjendanud, et omavalitsused peavad nagunii hindama piirangu proportsionaalsust ja kaaluma hüvitamist. Omanike esindusorganisatsioonide jaoks on selge, et Rahandusministeerium ei soovi otsesõnu hüvitise küsimust seaduses sätestada, mis viib selleni, et omavalitsused piirangu proportsionaalsuse ja hüvitusküsimusega tegelema ei hakka ning tekkiva kahju tõendamise koormis ning kohtukulud lükkab riik taaskord omanike õlule. Sellisele omavalitsuse suhtumisega oleme juba  kokku puutunud mitme omavalitsuse üldplaneeringu koostamise käigus. Lisatud on Saaremaa valla kiri Eesti Erametsaliidule, mis iseloomustab kujunevat olukorda.

Eesti Erametsaliit ja Eesti Omanike Keskliit paluvad justiitsministeeriumil eelnõu kooskõlastamise käigus eeltoodud probleemi lahendamisse sekkuda.

Lugupidamisega

Priidu Pärna                                                                                                                     Andres Talijärv

Eesti Omanike Keskliidu juhatuse esimees                                                        Eesti Erametsaliidu tegevjuht