Rahandusministeerium                                                                    24.09.2020 nr KL-1/15

info@rahandusministeerium.ee

Planeerimisseaduse muutmise eelnõust

Rahandusministeeriumis on ettevalmistatud planeerimisseaduse muutmise eelnõu. Peame juhtima teie tähelepanu asjaolule, et selle eelnõu väljatöötamisel ja kooskõlastamisel on ministeerium kahjuks unustanud kaasata ühe põhisihtgrupi, keda planeerimine otseselt puudutab - kinnisvaraomanikud.  Kitsarinnaline on näha kinnisvaraomanikena vaid kinnisvaraarendajaid. Eraomanikel on planeeringutega seoses palju murekohti. Näiteks on eraomanikud detailplaneeringute koostamisel kohalike omavalitsuste ebaterve surve all lükata nende õlule PlanS §131 lg 2 alusel ka avaliku taristu ehitus nii nagu kinnisvaraarenduste puhul, kuigi paragrahvi lg 1 näeb taristu rajamise eelkõige omavalitsuse poolt. Naaberomanikud jäetakse omavalitsuse poolt kaasamata kui antakse ehitusõigus planeeringut koostamata senise hoonestuse vahele. Omanikud ootavad siin seaduse täpsustamist ja kaitset. 

Eesti Omanike Keskliit teeb ettepaneku lisada eelnõusse PlanS  § 14 lg 1 p 11 uus sõnastus: Üleriigilise planeeringu ülesanded on muinsuskaitseliste väärtuste tagamiseks vajalike meetmete määratlemine ning riikliku tähtsusega muinsuskaitsealade määramine.

Teadupärast toimub 2019.a vastuvõetud MukS alusel muinsuskaitsealade põhimääruste ülevaatamine nelja aasta jooksul, mis puudutab 12 linna ja ühte kaitseala hajaasustuses. Põhimääruste ülevaatamisel tuleb ka otsustada, kas need valdavalt nõukogude perioodil loodud riiklikud kaitsealad vajavad jätkuvalt riiklikku kaitset, sh kas kaitse-eesmärgi saavutamine oleks võimalik hoopis kohalikul tasandil miljööväärtusliku alana. Kohalikul tasandil ruumi kaitse oleks kodanikele lähedasem ning ehitustegevus kulgeks ühe akna põhimõttest lähtuvalt, mis on ju riigi prioriteet halduskoormuse ja bürokraatia vähendamisel.

Kokkuvõttes oleme seisukohal, et riiklike muinsuskaitse alade loomine on ruumiplaneerimise küsimus ja seetõttu peaks riik panema riikliku kaitse vajaduse paika üleriigilise planeeringu koostamise käigus, mis tagab ka avatud menetluse kaitsealade loomiseks. Kehtiv   PlanS  § 14 lg 1 p 11 sõnastus on väga ebamäärane ning seetõttu tuleks sätet meie ettepanekul täiendada.

Lisaks jääme enda varasema seisukoha juurde, et eelnõuga muudetava metsaseaduse § 23¹ tuleb ette näha kohaliku omavalitsuse kohustus hinnata raiete piiramisel kitsenduse proportsionaalsust ja kaaluda hüvitamist. Kui seadus selleks selgelt ei kohusta, viib selleni, et omavalitsused piirangu proportsionaalsuse ja hüvitusküsimusega tegelema ei hakka ning tekkiva kahju tõendamise koormis ning kohtukulud lükkab riik taaskord omanike õlule. Sellise omavalitsuse suhtumisega oleme juba  kokku puutunud mitme omavalitsuse üldplaneeringu koostamise käigus. Lisatud on Saaremaa valla kiri Eesti Erametsaliidule, mis iseloomustab kujunevat olukorda, kus planeerimisseaduse muutmise eelnõule viidates pole puudutatud metsaomanikke üldplaneeringu aruteludesse kaasatud.

Lugupidamisega

Priidu Pärna

Eesti Omanike Keskliidu juhatuse esimees