Uudised

Kultuuriminister Lukasele tehti ettepanekud Eesti kultuuripärandi rahastamise kohta

facebook
26.oktoober 2020
Allakirjutanute ühiseks eesmärgiks ja ülesandeks on elujõuline kohalik kultuuriruum globaliseeruvas maailmas. Selles protsessis on Eestile oluline toetada oma kultuuripärandit sh arhitektuuripärandit.    



Arhitektuuripärand on alus rahva identiteedi püsimisele ning olulise mõjuga ettevõtlusele, tööhõivele, loomemajandusele ja turismile. Arhitektuuripärandit mõistlikult toetades ja hoides on võimalik toetada ka meie siseriiklikku regionaalpoliitikat. Säilinud ehitispärandist (5196 objekti) on rahuldavas, halvas ja avariilises olukorras 2/3 objektidest.

Teema olulisust rõhutab ka Euroopa Liit, kes on võimaldanud kultuuripärandi kaitse tagamiseks kasutada struktuurifondide vahendeid läbi mitme eelneva rahastusperioodi. Euroopa Komisjon on oma suundumusi kinnitanud ka taastepaketi vahendite kasutamisel tõstes üheks oluliseks valdkondlikuks eesmärgiks just kultuuri ja turismi. 2020. aasta muinsuskaitse eelarvelistest vahenditest taotleti 12,6 milj eurot (407 taotlust) ning võimalik oli toetada ainult summas 2,47 milj eurot (120  taotlust). Ilmselgelt on pärandiobjektide alarahastatus jätkuvalt kriitiline mistõttu oleme antud teemaaruteludega kohtunud eraldiseisvalt majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aasa ja riigihalduse minister Jaak Aabiga. Ees on ootamas järgmised kohtumised maaeluministri ja teistega.

 

Tulenevalt nimetatud kohtumistest ja arutelust mõisaühenduste juhatuse ümarlaual, teeme alljärgnevad ettepanekud:

Ø  Taotleda jätkuvalt muinsuskaitseameti hallatavate omanikele suunatud toetusmeetmete mahu suurendamist 16 milj euroni aastas;

Ø  Taotleda Euroopa Liidu Taaskäivitamise kava vahenditest arhitektuuripärandi säilitamisele ja arendamisele konkreetset rahalist toetust toetamaks rohepööret arvestades, et: 

·         On olemas valmidus koheselt konkreetsete töödega alustamiseks, kuna  on eelnevatel toetuse perioodidel koostatud arendus- ja projekdokumentatsioon  vajalikele töödele eeldatavalt mahus 150milj eur;

Ø  Taotleda Euroopa Liidu struktuurifondide SF 21+ vahenditest erinevate rakendusüksuste ja meetmete kaudu arhitektuuripärandi säilitamisele ja arendamisele toetust arvestades, et:

·         Maapiirkondades on hinnanguline võimekus ja vajadus eelolevaks perioodi abikõlbulikeks toetusteks arhitektuuripärandile kogumahus kuni 350 milj eurot toetusperioodiks;

·         Linnades asuv arhitektuuripärand (näit Tallinna, Tartu, Narva jt) vajavad olulist toetust oma objektide säilitamiseks ja arendamiseks. Koguvajadus ja võimekus kogu toetusperioodil tõuseb seeläbi hinnanguliselt 500 milj euroni.

Ø  Kaaluda võimalusi multiprojektide kaasamiseks maaeluministeeriumi haldusalas toimetava PRIA erinevatesse allüksustesse (sh LEADER meede) kultuuri- ja arhitektuuripärandi arenduse valdkonna toetuseks, st taotleda selleks eraldiseisvad vahendid mitte ÜPP järgselt sihtgruppidele suunatud vahendeid vaid.  

 

Senini on Eesti Vabariik jäänud ainukeseks Euroopa Liidu struktuurifondidest kasu saavaks liikmesriigiks, kes ei ole olulisel määral struktuurfondide vahendeid kummalgi eelneval eelarveperioodil sihtsuunitlusega  kultuuripärandi jaoks kasutanud. Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil on kultuuripärand samuti abikõlblik ning investeeringud sellesse lubatud.


Andrei Dvorjaninov 
Eesti Mõisate Ühendus juhatuse esimees 
Keila Joa Loss

Tõnu Kiviloo 
Eesti Mõisakoolide Ühendus juhatuse esimees
Eesti mõisaühenduste juhatuste ümarlaud 

Ants Orav 
Eesti Mõisakoolide Ühendus juhatuse liige 

Tiit Salumäe 
Eesti Kirikute Nõukogu piiskop 

Priidu Pärna 
Eesti Omanike Keskliit juhatuse esimees 

Kaido-Allan Lainurm Eesti Mõisate Ühendus juhatuse liige 
Eesti Muinsuskaitsenõukogu liige 

Jaanus Kiili Eesti Mõisate Ühendus 
Vaimõisa mõis    
Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki