Austatud minister Tõnis Mölder

Eesti Omanike Keskliit (EOKL) tänab, et saatsite 15.03.2021 teadmiseks  ette valmistatud Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõu. Eelnõu puhul on tehtud ära suur töö, sh teenuste hinnakujunduse aluste osas, kuid eraldi vajaks hindamist, kas sellise detailsusastmega ja kasuismi kalduv eelnõu vastab kõigile hea õigusloome tavale ja õigusaktide normitehnika  reeglitele. Eelnõuga tutvumise järel on EOKL seisukohal, et see kohtleb turuosalisi erapoolikult, ei taga täiel määral tarbijate õiguseid ning on kehtiva õigusega vastuolus.

Juhime Teie tähelepanu alljärgnevatele eelnõu puudustele:

1.       Liitumispunktid

Eelnõu § 5 lg 2  annab vee-ettevõtjale õiguse ühepoolselt määrata liitumispunkti asukoht kuni 1 meetri ulatuses väljaspool tarbimiskoha kinnisasja piiri. Pole õige kui üks eraõiguslik isik määrab midagi teise eraõigusliku isiku suhtes ühepoolselt – eraõiguslike isikute vahelised suhted saavad rajaneda vaid kokkuleppel ja mitte ühe isiku ainuotsustusõigusel. Kui elektri- ja muude teenuste liitumispunktid asuvad reeglina kinnistu piiril või kinnistul, siis miks peaks ühisveevärgiga liitumise puhul eelduslikult asuma liitumispunkt väljaspool kinnistu piiri. Tarbijale pannakse sellisel juhul ühepoolselt ka kohustus korras hoida veevärki väljaspool oma kinnistu piire ja tekib eraõiguslik probleem, millisel õiguslikul alusel kinnistu omanik seda võrgujuppi väljaspool  oma piire omab ja mida ta seal teha tohib (n kas eratarbija tohib teha selleks mullatöid võõral maal).

Kui liitumispunkt tuleb eraomaniku kinnistule, siis tuleb selleks kokku leppida servituudis või seda sundvaldus nagu see toimub kõigi teiste tehnorajatise ehitamise puhul ning maksta omanikule ka tasu, kui tegu pole vaid selle kinnistu varustuspunktiga. ÜVVK soovib siin luua mugavat eristaatust kõneledes liitumispunktist kui mingist ebamäärasest ja ebamaisest õiguse teostamise vahendist. Selline ühisveevärgi käsitlemine erinevalt teistest võrkudest pole millegagi põhjendatud. Võimalik on luua rakendussäte, mille kohaselt olemaolevad liitumispunktid asuvad seal, kus need on ja uute liitumispunktide rajamisel tuleb järgida menetluslikke üldreegleid ning liitumispunkt seada eelduslikult kinnistu piirile.  Samasugust põhjendamatut erisust üldkorrast taotleb eelnõu ka veevärgi omandamisel avalikes huvides (§45 lg 4), kus ei pea mingil arusaamatul põhjusel järgima menetluse üldisi tähtaegu ja hüvitiste maksmise korda.

2.       Eelnõu suurendab tarbijate hulka, kelle õigused saada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust põhjendatud hinnaga ja võrdse kohtlemise põhimõtteid järgides, ei ole tagatud.

Eelnõu § 21 lg 2 ja § 58 lg 2 kohaselt kooskõlastab vee-ettevõtja, kelle tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on väiksem kui 2000 inimekvivalenti, või väljaspool reoveekogumisala, hinnametoodika ja hinnakirja omavalitsusüksusega. Eesti oludes tähendab eeltoodud olukord, et vee-ettevõtja kooskõlastab oma hinna ettevõtte omanikuga (omavalitsusega) ehk erapooliku isikuga. Olukorras, kus suurema osa Eesti omavalitsuste elanike arv väheneb, toovad eeltoodud sätted kaasa olukorra, kus kasvab tarbijate arv, kelle teenuse hinna üle ei teosta järelevalvet erapooletu regulaator. Näitena sellest, et tegu ei ole hüpoteetilise probleemiga, on EOKL lisanud kirjale hinnatõusu taotluse, kus selgitatakse hinnatõusutaotlust vaid teiste Eesti väiksemate linnade-asulate hinnaga. Leiame, et kõikide monopoolset teenust osutavate eraõiguslike vee-ettevõtjate hinnad peab kooskõlastama Konkurentsiamet.

3.       Eelnõu seletuskiri on vastuoluline, selles sisalduvaid statistilisi andmeid on esitatud eraõiguslike vee-ettevõtjate huvides erapoolikult. Eelnõu § 6 lg 1 on sätestatud imperatiivselt, et vee-ettevõtja tohib olla ainult eraõiguslik juriidiline isik, mis on vastuolus eelnõu seisukohaga, mille kohaselt on vee-ettevõtja „eelkõige sotsiaalne ettevõte, mille esmane eesmärk on nõuetekohase ÜVVK teenuse osutamine piirkonna elanikele, mitte kasumi teenimine“. Lisaks tõlgendavad eelnõu autorid ilmselgelt ekslikult eraõiguslike vee-ettevõtjate enda poolt tellitud uuringut, mis näitas, et vallavalitsuse osakonnad ei paku tarbijatele majanduslikult ega keskkonnakaitse seisukohast kvaliteetset ÜVVK teenust, asudes seisukohale, et „oluliseks on, et ÜVVK teenust osutab eraõiguslik juriidiline isik“. Eelnõu autorid oleks justkui unustanud, et valdava osa Eesti eraõiguslike juriidiliste isikute üle omavad valitsevat mõju need samad „saamatud“ vallavalitsused. Veelgi kahepalgelisem on põhjendada eraõiguslike juriidiliste isikute kaudu ÜVVK teenuse kulude üheselt eristatavuse eesmärgi kaudu, sest suur osa ÜVVK arendustest on tehtud riigi ja Ühtekuuluvusfondi rahade eest, mis kajastuvad eraõiguslike juriidiliste isikute kasumis ning loovad seetõttu viimaste majanduslikust olukorrast moonutatud ettekujutuse. EOKL on kindlal seisukohal, et ÜVVK teenuse osutamise kvaliteedi seisukohast ei ole kõige olulisem, mis liiki isik seda teenust osutab, vaid, et ÜVVK võrgu haldus, ÜVVK teenuse osutamine ning ÜVVK hinnakirja kooskõlastamine ei oleks ühe isiku kontrolli all. Eelnõu ei ürita sellise ilmselgelt kõigi tarbijate huvides oleva olukorra suunas liikuda.

4.       Hindade ühtlustamine. Eelnõu §71 sätestab tähtaja juriidilistele ja füüsiliste isikutele osutatavate teenuste hindade ühtlustamiseks hiljemalt 01.01.2023.a. Oleme seisukohal, et hindade ühtlustamine ei tohi kaasa tuua füüsilisest isikutest tarbijatele olulist hinnatõusu. Selguse huvides tuleks sätestada, et ka hindade ühtlustamisel kehtivad samad üldreeglid, st Konkurentsiameti pädevus teenuste hindade kooskõlastamisel.

Kokkuvõttes on kahetsusväärne, et Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud eelnõu peaeesmärgiks ei ole tarbijate õiguste parandamine, vaid monopoolses seisundis olevate vee-ettevõtjate positsiooni tugevdamine. Olukord on seda kummastavam, et antud valdkonnas on elektrituruseaduse olemas hea eeskuju ja kogemus, kuidas tarbija, teenuse osutaja, võrguettevõtja ja hinnaregulaatori huve tasakaalustada.

Lugupidamisega

Priiidu Pärna

Juhatuse esimees

Loe ka Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse eelnõud siit.

Eelnõu seletuskirja lisa 1 siit.

Eelnõu seletuskirja lisa 2 siit.