Uudised

In Memoriam Tiit Ulas

facebook
18.aprill 2021
Nädalakene pärast oma 89. sünnipäeva lahkus meie hulgast põllumajandusinsener Tiit Ulas – sügava ühiskonnatunnetusega Inimene, kes oma 30 viimasest eluaastast pühendus suurema osa praktiliselt ühiskondlikus korras omandi- ja maareformi realiseerimisele restitutsiooni põhimõtetest lähtudes.     

Sellest tulenevalt kujunes temast kui tavakodanikust üks kogemusrikkamaid reformiasjatundjaid, kelle tegevust eriti aastatel 1993 – 2010 on põhjust kõrgelt hinnata.

Tiit kasvas ja õppis Tallinnas, kus lõpetas 10. keskkooli (praegune Nõmme Gümnaasium), mille järel omandas elukutse Eesti Põllumajanduse Akadeemias. Oma tööelu esimesel poolel peale kõrgkooli lõpetamist töötas ta insenerina mitmetes tollastes põllumajandusettevõtetes. Tiidu põhitööks kujunes aga peatehnoloogi amet alates 1970. aastast omaaegses suurimas projekteerimisinstituudis EKE Projekt, kus tegutses 25 aastat. Sellel perioodil kaasati Tiit ka aastateks Eesti Raadio Mnemoturniiri tegevusse ning ilmusid esimesed tema artiklid meedias.

Eesti taasiseseisvumisperioodil huvitus Tiit erastamisreformidest, mille väljundiks sai koos mõttekaaslastega Eesti Õigusjärgsete Omanike Liidu (EÕOL, praegune Eesti Omanike Keskliit) kavandamine ja loomine jaanuaris 1994. Ta on kuulunud nimetatud organisatsiooni juhatusse ja volikogusse üle 20 aasta, olles ühtlasi ühiskondlikus korras EÕOL-i büroo juht 90-datel aastatel. Perioodiks 1996 – 99 valiti Tiit Ulas Tallinna Linnavolikogusse. Samal ajal töötas ta ka peaspetsialistina Tallinna Omandireformi Ametis ning peale sajandivahetust Mustamäe Linnaosavalitsuses. Olnud Mustamäel ka korteriühistu juhatuse liige.

Taastatud Eesti Vabariigi perioodist on Tiidul avaldatud meedias mitmeid artikleid omandi- ja maareformi, majanduse ja üldpoliitilistel teemadel. Ta on raamatu

„15 aastat omandi- ja maareformi“ (EÕOL ja Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006.a.) koostaja;

„Tagasi eraomandisse“ (Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2010.a.) autor;

„Järelümberasujate omandi ärastamise lugu“ (kirjastus Ortwil, 2012.a.) kaasautor;

„Vaba riik tavakodaniku vaatenurgast“ (kirjastus Ortwil, 2013.a.) autor.

Neist viimase puhul väärib eriti rõhutamist igast teemast peegelduv autoripärane filosoofiline käsitlusviis. Raamatule saatesõna kirjutanud akadeemik A. Raukas lõpetab tabavalt: „Tahaksin loota, et igaüks, kes seda raamatut loeb, muutub eetiliselt rikkamaks!“ Puhka rahus, lugupeetud kaasteeline!

Käesolev 2021. aasta aga on ühtlasi ka omandi- ja maareformi kolmekümnendaks verstapostiks, kui lugeda rakendusürikute järgi: Omandireformi Aluste Seadus (ORAS) 13. juunil 1991, millele 17. oktoobril lisandub ka Maareformi seadus. Just ORAS määrab isikute ringi, kellel on õigus vara tagasi taotleda, reguleerides ka riigivara erastamist. Omandireformi praktilisteks läbiviijateks määratakse kohalikud omavalitsused, kus sellega hakkavad tegelema õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjonid ja omandireformi ametid.

 Vastavate taotluste esitamise toob ilmsiks esimesed tõrked tagastusprotsessis. Potentsiaalsete õigusjärgsete omanike ring hõlmab ca 200 000 kodanikku, kes elektroonilise andmeside puudumise, ametite ja arhiivide ülekoormatuse tõttu ei jõua vajalikke nõudedokumente õigeaegselt kätte saada ega esitada. Seetõttu pikendatakse peatselt toimingute ja dokumentide esitamise tähtaegu. Nagu varsti selgub, sisaldab ka ORAS vastuolusid vara tagastamise, hüvitamise ja erastamise metoodikas, mistõttu muudetakse selles järgmise kümne aasta jooksul üle 200 normi. Lisanduvad veel Põllumajandusreformi seadus 11. märtsil 1992, Eluruumide erastamise seadus 6. mail 1993 ja Mitteeluruumide erastamise seadus 14. juunil 1995. Niisugune oli kokkuvõtlikult seadusandlik baas, millelt alustati peremehe taas tekitamist õigusliku järjepidevuse alusel taastatud Eesti Vabariigis.

Tekkinud olukorras ei toimunud paari järgmise aasta vältel õigusvastaselt võõrandatud varade tagastamisel praktiliselt midagi märkimisväärset. Küll aga toimus agar sebimine kooperatiivsete ja riiklike objektide erastamisel endistele juhtivtöötajatele, mida peatselt hakati tabavalt nimetama ärastamiseks. Nagu tina tuhka kadusid käibelt võõrväekontingendi lahkumisega vabanenud korterid. Kinnisvara väärtuse äratundmise tasapisi teavitumise protsess nii vara tagastaja kui taotleja poolt aga hakkas pingestama omandireformi, mille praktilised läbiviijad olid oma tegevuses tihti kas vastanduvalt talitavad või lausa abitud. Kompetentse ja kindlakäelise riikliku juhtimise puudumist kõige määravamal reformi etapil iseloomustabki olukorra politiseerumise tendents, kus asjasse hakkasid sekkuma mitmesugused huvigrupid väga erinevatelt positsioonidelt. 1994.aasta jaanuaris moodustatud Õigusjärgsete omanike liit teeb omandireformi konkretiseerimiseks ja kiirendamiseks ettepaneku alustada omanikelt äravõetud varade tagastamist 1940. aasta kinnistusraamatute alusel, kuid see ei leidnud vaatamata pikkadele läbirääkimistele Vabariigi valitsuse ega Riigikogu toetust. Sestsaadik kuni tänapäevani välja on varade tagastamisprotsess erinevate huvigruppide poolt vaadatuna jätkunud tõusude ja langustega, kusjuures kahjukannatajateks on enamasti osutunud õigustatud ootuste poolel olijad.

Kahjuks ei saa ka veel täna, tüse inimpõlv kestnud omandi- ja maareformi lugeda lõpetatuks, olles võlgu sadade õigustatud subjektide ees, kelle ootused pole veel täitunud tagastusprotseduuri või kaasuse keerukuse või omandireformi mõtte ja sätte moonutamise tõttu. Üksikasjalisemaid käsitlusi nende asjade kohta leiab eelmainitud trükistest. Tagasi vaadates aga tuleb tunnustada omaaegset Eesti Ülemnõukogu ning taasiseseisvunud Eesti esimest Riigikogu ühiskondliku kokkuleppe kohaselt väljakuulutatud omandireformi käivitamise eest, mis koos rahareformiga viis Eesti okupatsiooniaegsest käsumajandusest vabaturukeskkonda. Just tänu omandireformile on Eesti praegu protsentuaalselt üks suurema koduomanike arvuga riike.

Õigusjärgsete Omanike Liidu õigusjärglasena soovib Omanike Keskliit kõigile, kes omandireformiga said tagasi peremeheõigused, õnne, meelekindlust kaitsta oma kodu erinevate poliitiliste tuulte keerises ning vastutustunnet oma kinnisvara kasutamisel ja hoidmisel.


Harri Leppik

Omanike Keskliidu auliige


Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki
In Memoriam Tiit Ulas
18.aprill 2021