Antos oli kirge ja pühendumust kõiges, mida ta tegi. Anto oli erudeeritud suurmees. Ta mõistis suurepäraselt, et meie riigi üks vundamendi nurkasid on eraomand ja omanike huve peab kaitsma. Anto oli tuntud oma vaheda mõtlemise ja hea sõnaseadega. Tema väljaütlemistes oli nii huumorit kui tarkust, aga mitte kunagi ei olnud seal käega löömist ja alla andmist, Anto oli ka looduskaitsja (1998 looduskaitse kuldmärgi laureaat), aga talle omaselt kahe jalaga maapeal. Meenuvad tema huumorist ja pisukesest satiirist vürtsitatud kommentaarid “nõgesekaitsealadest”, kui eesmärk ei olnud mitte sisuline looduskaitse vaid mingi muu varjatud soov. Anto pingutas selle nimel, et “nõgesekaitsealad” ei hakkaks vohama ei meie maal, tegudes ega mõtetes.

Head teed Anto. Anname parima, et Eesti jääks nõgeste vohamisest puutumatuna.

Akadeemik Anto Raukas oli Tegija ning omanik juba oma päritolu järgi, sündides Tartumaal endise Raadi mõisa maadele rajatud Keskküla nimelise mustertalu peremehe, ühtlasi ka endise Tartu Tööstuskooli direktori ja Tartu Autokooli juhataja Viktor Raukase kolmelapselises perekonnas. Nende kodu rekvireeriti ja lammutati okupatsiooniaastatel Raadi sõjaväelennuvälja alla.

Lahkunu töid ja tegemisi kajastab üksikasjaliselt 372 leheküljeline Teaduste Akadeemia kirjastuse 2010. aasta trükis ANTO RAUKAS, VÄLJAVÕTTEID KÄIDUD TEEST.

Omandi- ja maareformi käivitamisel esinenud tõrked ja vead said Anto terava kriitika osaliseks juba sajandivahetuseks raamatus „Kõik on võrdsed aga mõned on võrdsemad…“. Autori asjasse suhtumine on väga isikupärane ja kategooriline läkituses: „Pühendatud neile tuhandetele justiitsminister Paul Varuli, Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi, kohalike omavalitsuste ja Eesti kohtute poolt petetud ning mõnitatud inimestele, kel polnud raha, teadmisi ega oskusi end õiglastes nõudmistes kaitsta“.

Otseselt Õigusjärgsete Omanike Liidu tegevusega liitub Anto Raukas 1998. aastal, kui ta valitakse Eesti Kinnisvaraomanike Tallinna Ühenduse juhatusse. Aastatel 2000 –2006 on ta Eesti Õigusjärgsete Omanike Liidu esimees, alates 2007. aastast aga ümberformeerunud Liidu – MTÜ Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige ja volikogu esimees. Viimases rollis tegutses Anto lõpuni.

Veendunult võib tõdeda, et suuremal või vähemal määral alates sajandivahetusest kuni haigestumiseni oli Tema käsi ja mõte sees kõigis eelnimetatud organisatsioonide töödes ja tegemistes.

Sügav lugupidamine meie poolt olgu Sulle saatjaks manalateel, austatud teekaaslane.

Harri Leppik, volikogu liige

Omanike Keskliidu auliige

_________________________________________________________________________

Akadeemiku Anto Raukas lahkumisega kaotab mitte ainult Eesti vaid oluliselt suurem regioon, sest paljud demagoogiad ja poliitilised kokkumängud jäävad tähelepanuta ja avastamata.

Aga eks  uus olukord (ilma Antota) ole ka meile proovikiviks. Kas oleme temalt midagi õppinud, eeskuju võtnud ja suudame teda kasvõi murdosa suuruses  asendada.

Anto juhina:

·       „Tahan  organisatsiooni koguda tarku inimesi, mõistust on meil väga vaja“ -usun, et meidki on Anto kutsunud oma juhitavasse organisatsiooni nende sõnadega;

·       „Koosolek tuleb ettevalmistada, tunni jooksul peab saama  arvamuse esitatud ja otsused tehtud. Inimene ei suuda täie pingega aruteluteemale pikemalt kontsentreeruda, heietamine on aja raiskamine“ - Anto „firmamärk“ , eristumine ja mis oluline-ta suutis alati nii ka arutelu juhtida;

·       „Sinu arvamus on oluline, Sul on teadmised ja kogemused-kasuta neid“ – Kindlasti paljudele meenuvad Anto innustavad ja tunnustavad laused.

Anto teadlasena:

„Teadlane on midagi väärt ainult siis,  kui teda ja tema tööd tavainimene mõistab ja taipab mis sellest temale kasu on“ – Nüüd üsna moodi läinud teaduse populariseerimine;

„Geoloogil ei piisa  loodusvarade teadmistest, on vaja  mõista nende kasutamise võimalusi ja selle tähtsust“  - seoses põlevkivitööstusega täna päevakorral.

Anto energeetikuna:

·       Ei olnud ühtegi täiemõõdulist energeetikaarutelu kus poleks Anto osalenud ja oma mõtteid väljendanud (tuumaenergeetika vajalikkus keskkonnaaspektist, nüüd eriti EL  süsinikuvaba majanduse kontekstis, taastuvenergeetika tsüklilisuse kompenseerimist rõhutades);

·       TA energeetikakomisjonis Anto läbimõeldud sõnavõtud ja ettepanekud olid tooniandvateks;

·       Teadusajakirja Oil Shale kolleegiumi juhina jõudis ta läbi lugeda, kommenteerida ja parandusettepanekuid teha kõikidele maailmast  saadetud artiklitele;

·       Imekspandav oli Anto ajakasutus- Igale  sõnumile, kirjale vastas Anto  maksimaalselt kahe tunni jooksul;

·       Muljetavaldav    oli Anto sõna /hinnangu mõju. Oli see peaminister või suurettevõtte juht, teda tunnustati ja arvestati.

Meie kolleegi mõte  Eesti Teaduste Akadeemia  energeetikakomisjonist:  Sinu viimane mõte, me ei tea, milline see oli, kuid me soovime südamest, et see ei jää valgusaastateks piinama Sind, vaid et Sa vabaneksid kirkusse, leiaksid rahu ning ülestõusmise päeval me saame istuda Eluvee allikal ülaste keskel ja kägu kukub, kuid mitte enam aastaid, vaid igavikku

Anto, puhka rahus meil oli ja on mida õppida

Arvi Hamburg