Uudised

Räägi kaasa ja avalda arvamust jäätmete liigiti kogumise teemal

facebook
10.mai 2021
Eesti Omanike Keskliidule saadeti arvamuse andmiseks keskkonnaministri määruse eelnõu, mis kajastab muudatusi jäätmete liigiti kogumises. Kogume oma liikmete arvamused ja tähelepanekud kokku, et esitada liidupoolsed ettepanekud keskkonnaministrile.

Eelnõu üldine eesmärk on suurendada taaskasutatavate, eelkõige korduskasutuseks ettevalmistatavate ja ringlusse võetavate olmejäätmete kogust ning vähendada põletatavate ja prügilasse ladestatavate olmejäätmete, sealhulgas biolagunevate jäätmete kogust.

Peamised muudatused ja täiendused:

1) Täpsustatakse terminoloogiat. Olmejäätmete liigiti kogumist korraldab kohalik omavalitsus, ning KOVi kohus on tagada, et jäätme tekitajal oleks võimalus liigiti kogutud jäätmed üle anda. Jäätmetekitaja ehk kodaniku kohuseks on kasutada kõiki võimalusi olmejäätmete liigiti kogumiseks nende tekkemomendil ja anda jäätmed üle jäätmekäitlejale liikide kaupa. Lisandunud on jäätmemajade definitsioon.

2) Jäätmete liigiti kogumise liikidele on lisandunud ravimijäätmete liigiti kogumine ja nende üleandmine apteekidele, mis on oluline selleks, et ravimid ei satuks keskkonda.

3) Tekkekohalt peab jäätmevedaja korraldama vähemalt segaolmejäätmete, aga soovituslikult ka muude olmejäätmete kokku korjamise ning hiljemalt 2023. aasta lõpuks tuleb korraldada kõikjal biojäätmete tekkekohalt kokku kogumine.

4) Kohalik omavalitsus võib jäätmete kokku korjamiseks rakendada erinevaid viise (kas ühekaupa või kompleksselt):

a. tekkekohalt kokku korjamine, ühildatuna kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoga;

b. tekkekohal liigiti kogutud jäätmete kokku korjamine tekkekohast kaugemal asuvate kogukondlikes jäätmemajade, erinevate jäätmeliikide jaoks ettenähtud kogumispunktide või konteinerite kaudu;

c. jäätmete kogumine jäätmejaamades;

d. tekkekohal liigiti kogutud jäätmete regulaarne kokku korjamine kogumisringide kaudu;

e. seaduses sätestatud muul viisil.

5) Juba täna on paljudes kohtades jäätmemahutid märgistatud teatud värvidega, aga mitte igal pool. Eesmärk on üle Eesti üheselt eelistada võimalusel teatud värvilahendusi  liigiti kogutud olmejäätmete üleandmisel: kollane – plast-, metall- ja segapakend; sinine – paber- ja kartongpakend; roheline – klaaspakend; pruun – biojäätmed; hall ja must – segaolmejäätmed; punane – ohtlikud jäätmed. 

Mida rohkem jäätmeliike on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, seda mugavam on jäätmetekitajal ehk kodanikul jäätmeid tekkekohal liigiti koguda ja üle anda ning seda tõenäolisem on, et segaolmejäätmete hulka ei visata neid jäätmeid, mida tuleb tekkekohal liigiti koguda.

Samas eeldab kohapeal jäätmete liigiti üleandmine ka mitme jäätmeliigi kogumiskonteineri olemasolu. Eelnõus väljapakutud jäätmemajade võimalus sõltub aga sellest, kus need saavad paiknema.

Tutvu Keskkonnaministri määrusega „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“

Määruse eelnõu avaneb siit.

ja seletuskiri avaneb siit.

Ootame oma liikmete tagasisidet, ettepanekuid ja tähelepanekuid hiljemalt 14. maiks k.a aadressile kati@omanikud.ee

 

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki