Uudised

Omanike Keskliidu vastus keskkonnaministeeriumile olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise kohta

facebook
19.mai 2021
Keskkonnaministeerium saatis huvigruppidele arvamuse avaldamiseks „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ eelnõu.
Vastuse koostamiseks küsisime ka liidu liikmete seisukohti. Allpool saad lugeda meie vastust ja ka nimetatud eelnõud.

Määruse eelnõud saate lugeda siit.

ja eelnõu seletus kirja saate lugeda siit.

Meie vastus:

_________________________________________________

Austatud minister Tõnis Mölder

Eesti Omanike Keskliit (EOKL) tänab, et saatsite 04.05.2021 arvamuse avaldamiseks keskkonnaministri määruse „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ eelnõu.

EOKL nõustub eesmärgiga suurendada taaskasutatavate ja ringlusse võetavate olmejäätmete kogust, et saavutada jäätmeseaduse § 1363 lõigetes 1 ja 2 nimetatud olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmine ning vähendada põletatavate ja prügilasse ladestatavate olmejäätmete kogust, mis koormab keskkonda.

EOKL ei nõustu määruse eelnõu § 2 lg-ga 2, mis paneb jäätmetekitajale (omanikule) umbmäärase kohustuse kasutada kõiki võimalusi olmejäätmete liigiti kogumiseks, ilma infota, kuhu tema poolt liigiti kogutud jäätmed suunatakse ning mis toiminguid nendega tehakse. Samal põhjusel ei ole EOKL nõus KOV-i vabastamisega kohustusest korraldada jäätmete sortimist. Kehtivate regulatsioonide (sh JäätS § 28¹ lg 2 ja § 34) ning jäätmetekitajate jäätmekogumise harjumusi arvestades tuleb valdav osa kogutud jäätmetest üle sortida. Eeltoodust tulenevalt moodustab sortimisega seotud kulu olulise osa jäätmetekitajate jäätmekäitlusega seotud kuludest. Arvestades, et jäätmeseaduse kohaselt sõlmib jäätmetekitaja eest jäätmete kokkukogumislepingu KOV, on jäätmetekitajal õigustatud ootus olla teadlik jäätmete sortimisega seotud kulude suurusest. Samuti on mõeldamatu, et KOV saaks ilma jäätmete sortimist korraldamata, omada ülevaadet jäätmete liigiti kogumisest, mis on JäätS § 31 lg 1 kohaselt KOV-i vastutusel. Kokkuvõttes halvendab KOV-i sortimise korraldamisest vabastamine jäätmeturu läbipaistvust, halvendades seeläbi nii KOV-i, kui jäätmetekitaja võimalusi ja motivatsiooni ringmajandusse panustada.

EOKL on arvamusel, et määruse eelnõusse lisatud jäätmemaja mõiste ei taga seadusest tulenevate sihtarvude täitmist, kuna eelnõus kirjeldatud kogukondlik liigiti kogutud jäätmete kokkukorjamine ei erine täna kasutusel olevatest tootjavastutusorganisatsioonide poolt paigaldatud erinevate jäätmemahutite kogumissüsteemist. EOKL leiab, et liigiti kogutud jäätmete üle andmine tekkekohal tagab parema kvaliteedi ja jäätmetekitaja poolse vastutuse.

Samas juhib EOKL tähelepanu asjaolule, et eraisikule kaasneb oluline finantsiline mõju vajalike lisa jäätmemahutite muretsemisel. Seega on lisa jäätmemahutite soetamiseks SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolne toetus igati vajalik.

Kuna jäätmete masspõletusse suunamine on Eestis ülekaalukalt suurima mahuga ning majanduslikult soodsaim jäätmekäitlustoiming, siis tuleb tagada, et kokku kogutud jäätmed ei satuks ilma eelneva sorteerimiseta energiakasutusse. Vastasel korral ei teki jäätmetekitajate ja jäätmekäitlejate vahel usaldussuhet, mis on jäätmete taaskasutusse võtmise eesmärki silmas pidades ülioluline.

 

Lugupidamisega

Andry Krass

juhatuse liige

 

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki