Uudised

Priidu Pärna Päevalehes: sundüürnikke ja õigusjärgseid omanikke vastandades lõhestame ühiskonda

facebook
21.juuni 2021
Täna 30 aastat tagasi jõustus Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus (ORAS), mis pani aluse kogu kaasaegse Eesti ühiskonna toimimisele.

Selle seaduse alusel hakati endistelt omanikelt ebaseaduslikult ära võetud vara tagasi andma, et kunagi tehtud ülekohut heastada ja luua eeldused turumajandusele üleminekuks. Tagastati ca 1,5 mln ha maad ja 12 000 ehitist. 1991. a taastati Eesti Vabariik õigusliku järjepidevuse alusel, seega ei tohiks seada kahtluse alla omandiõiguse taastamist õigusliku järjepidevuse alusel. Eraomand on ühiskonna vundament. Täna kuulub eraomanikele ca 60% riigi pindalast.

ORASt võib pidada reformiseaduste emaks, see seadus lõi uue ühiskonna korralduse ja liikusime sotsialismist kapitalismi. Selle õigusakti põhjal korraldati ümber kõik omandisuhted, pandi alus maareformile ja põllumajandusreformi läbiviimisele, korterite ja ettevõtete erastamisele, väärtpaberituru tekkele. Ida-Euroopa sügavaimad reformid on viinud meid selle regiooni edukamate ühiskondade sekka. Omanikena oleme omal maal peremehed, Eestimaa ja selle kodud on korras ning kaunid.

Vastuvõetamatu on aastakümneid hiljem heita varju õigusjärgsetele omanikele ja seada kahtluse alla nende õigusi vara tagasisaamiseks, väites, et sellega kaotas kodu 75 000 inimest ja kõik inimesed tõsteti tänavale luues pildi Eesti Vabariigist kui Metsikust Läänest.

Omandireform ei ole kõigi jaoks olnud roosiline. Inimesed, kes elasid tagastatud majades, ei saanud oma eluruumi erastada. Samas püüdis riik kompenseerida seda piirangutega, näiteks seadusega paika pandud üüri piirhinna kehtestamisega, keeluga omanikul sundüürnikku välja tõsta oma majast jne.

Omandireformi reservfondist nähti ette vahendid üürnike olukorra parandamiseks, sh sai võtta laenu, mida sai tagastada EVP-des, kohalikud omavalitsused said toetusi üürnike eluasememurede lahendamisel jne. Ka sundüürnikud said oma erastamisväärtpabereid kasutada ettevõtete erastamisel või suvilamaa väljaostmisel.

Ei ole õige käsitleda omandireformi vaid sundüürnike seisukohast, mida on tehtud riigihaldusministri poolt tellitud omandireformi lõppanalüüsis. Kahjuks kujunes sellest eelkõige ühele ühiskonnagrupile tekitatud kahju hindamise ja põhjendamise raport. Ei tohi unustada, et omanikud, kes 1940 aastal põgenesid, küüditati või tapeti, pidid samuti taluma meeletut ülekohut.

Nüüd 30 aasta möödudes võib omandireformi pidada peaaegu lõppenuks. Samas ei saa ma omanike esindajana nõustuda sellega, et Tallinna linn keeldub tagastamast Mustpeade maja. Niikaua ei saa ka reformi lugeda lõppenuks, kui omandiõiguse järjepidevuse sümboliks olev hoone pole tagastatud 14. sajandist pärit vennaskonnale.

Priidu Pärna arvamuslugu ilmus Päevalehes 21.06.2021
Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki