Uudised

Üüriprobleemidest – õigustest ja kohustustest omaniku ja üürniku vahel

facebook
28.juuni 2021
Tänases Postimehes on lugu üüriprobleemidest – õigustest ja kohustustest omaniku ja üürniku vahel. Artiklis tuuakse välja, et lisaks puuküürnike probleemile on teemaks ka asjaolud, et omanikud, kes teevad üüriäri n-ö põlve otsas, 1-2 korteriga, ei pea kokkulepetest kinni. 

Omanike Keskliidu juhatuse liige Andry Krass leiab, et kindlam on üürisuhteid sõlmida nende teenusepakkujatega, kellele üüriteenuse pakkumine on põhitegevus. Võib olla üürimajade rajamine (era- või avalik õiguslike) vähendaks probleeme? 

Liidu juhatuse liige Tõnu Toompark lisab, et enne üürilepingu sõlmimist tasub nii üürile andjal kui ka üürnikul teha taustauuring kellega leping sõlmitakse. Samuti tuleb üürileping väga täpselt läbi lugeda, et hiljem ei oleks arusaamatusi.

Postimees: See on paljaksröövimine ja lepingu mitte täitmine

Kuigi üüriprobleemide puhul räägitakse meelsasti puuküürnikest, siis täna ei tule juttu mitte neist, vaid kinnisvaraomanikest, kes üürnike elu raskeks teevad ja hoopis nende tagant varastavad.

Internetigruppides leiab tihtilugu abipalveid: inimene on üürikorterist välja kolinud, kõik on olnud korrektne, aga omanik ei taha korteri tagatisraha ära maksta. Mõnikord leiutatakse tobedaid põhjuseid, miks seda raha üürnikule maksma ei pea, teinekord lihtsalt ignoreeritakse ja loodetakse, et üürnik ise loobub. Ja loobubki.

«Eestlane eriti oma õiguste eest ei võitle,» tunnistas üürnike liidu tegevjuht Urmi Reinde. Tõsi – ka need inimesed, kes olid alguses nõus Postimehele oma kogemust jagama, hüppasid siiski alt. Peamine põhjus: äkki on tulevikus veel korterit vaja üürida ja keegi ei taha talle enam anda, sest vaatab, et inimene oskab oma õiguste eest seista. Nii nagu tööandjatele ei meeldi inimene, kes oma õigusi teab ega lase end ära kasutada.

​Kui üürnikul tekib omanikuga tagatisraha üle vaidlus, on tal Eestis ainult kaks legaalset valikut: kas üürikomisjon või kohus. Üürikomisjon tegutseb paraku vaid Tallinna linnas ja ongi vaid sealsetele üürnikele mõeldud. Paljud seda ei tea, et tegu on kohtust hulga soodsama ja mitu korda kiirema lahendusega, sest riigilõivu ei pea maksma, otsused tehakse umbes kuu aja jooksul ning on samamoodi siduvad nagu kohtuotsused. Kui neid ei täideta, lendab selga juba kohtutäitur.

Teistel Eesti üürnikel tuleb ette võtta kohtutee.

Probleem on olemas, kuid ei leia kõnetamist

Et tegu on olulise probleemiga, kinnitatakse nii Tallinna üürikomisjonist kui ka üürnike liidust. «Probleem on võrdlemisi suur. Meie oleme väike MTÜ, nii et oleme inimestele andnud nõu ja võitlusvaimu,» nentis Reinde. Tema hinnangul on seda häda vähem Tallinnas, kus tegutsevad professionaalsed maaklerid, aga väiksemates kohtades – Raplas, Paides, Tapal –, kus summa on 100–200 eurot, on häda väga levinud. Tartus on seevastu tänu tudengitele tekkinud kogemustega üüriturg, seal on probleeme vähem. «See on paljaksröövimine ja lepingu mittetäitmine,» põrutas Reinde olukorra kohta, kus tagatisraha põhjuseta tagasi ei maksta.

Suurusjärgust annab aimu Tallinna üürikomisjoni arv, mille järgi on neil kõikidest vaidlustest 15 protsenti seotud just nimelt tagatisraha endale jätmisega. Üürnike Liidu andmetel jääb see probleem alla vaid juhtumitele, kus omanik tahab korterit kähku tagasi ja survestab üürnikku enne lepingutähtaja lõppemist ilma kompensatsioonita välja kolima – mis on samuti illegaalne tegevus. «Tavaliselt makstakse tagatisraha ühe kuu üüri suuruses, [üldjuhul] vahemikus 300–500 eurot ja selle tagastamist nõutaksegi. Või siis on sellest maha arvatud viimase kuu kommunaalkulud, umbes 100–150 eurot,» tõi välja Tallinna üürikomisjoni esimees Heli Hellamaa.

Omanike keskliidust seevastu öeldakse, et nendeni sellised juhtumid ei jõua. «Suurusjärguga jään hätta,» ütles omanike keskliidu esindaja ja ise üürikorteritega äri tegev Tõnu Toompark. «Probleem on olemas,» tunnistas ta ning viitas, et siin on olukord analoogne puuküürnike probleemiga: justiitsministeeriumi ametnik olla talle öelnud, et kuna kohtuasju pole, siis pole just nagu ka probleemi.

Kohtuasju pole aga väga lihtsal põhjusel: Reinde ütles, et temagi ei soovita kahju saanud inimestel sellega kohtusse pöörduda, kuna tagatisraha puhul räägime üldjuhul mõnesajast eurost, aga kohtutee läheb maksma hea mitu tuhat eurot. Sellepärast neelatakse rahavargus – sest mis muud see on, kui keegi jätab sinu raha enda kätte ega anna tagasi – alla.

Iroonilisel kombel on halbade omanike probleem juriidiliselt samas seisus nagu puuküürnike probleem: juriidikalt suurt ja kiiret abi loota pole.

Taustauuring omanikule ja karmid punktid lepingusse

Kohtutäitur Risto Sepp ütles, et tema teada pole kohtutäituriteni seni jõudnud ühtegi juhtumit, kus nemad oleks pidanud sekkuma ja omanikult üürniku kasuks deposiiti välja nõudma. Ka tema arvas, et siin võib olla põhjuseks see, et kuna summad on reeglina väiksemad, saadakse pärast kohtu või üürikomisjoni otsust kokkuleppele ja makstakse raha ikkagi ära. Kõik on ühel meelel, et probleeme tuleks ennetada ja omavahel sõbralik lahendus leida. Tõnu Toompargi hinnangul on suur osa hädast seotud asjaoluga, et lõviosa üürileandjaid on inimesed, kellel on vaid korter-kaks. See tähendab, et esiteks ei pruugi nad professionaalsel tasemel tegutseda – kuigi kinnisvara väljaüürimine on täpselt samasugune äri nagu iga teinegi – ning teiseks pole neil brändi ega mainet, mille kaotust nad kartma peavad, kui välja tuleb, et nad on valskust teinud. «Nii nagu omanik teeb taustauuringut [potentsiaalsele] üürnikule, peaks ka üürnik enne lepingu sõlmimist tegema omanikule taustauuringu, millise inimesega on tegu, kas ta on normaalne, aus ja professionaalne,» soovitas Toompark. Samuti tuleb üürileping väga täpselt läbi lugeda – Toomparki sõnul vaadatakse tihti vaid seda, millal on sissekolimiskuupäev ja kui suur on üür ning halvad üllatused selguvad alles välja kolides. «Mina maksan kahe nädala jooksul tagatisraha tagasi,» kinnitas Toompark, sest siis on näha, kui suur on viimase kuu kommunaalteenuste makse ja pole ühtegi põhjust, miks peaks üürniku raha kauem kinni hoidma.

Kui üürnik on kohustatud üüri maksma õigeaegselt, siis omanik võib hoida tagatisraha enda käes seaduse järgi maksimaalselt kaks kuud. Sealtmaalt võib Toomparki hinnangul hakata ka omaniku käest venitamise eest viiviseid küsima. Iseküsimus on, kuidas need kätte saadakse. Toompark ütleb, et üheks viimaseks lahenduseks on ka näiteks inkasso poole pöörduda.

«See on halbade suhete tunnus. Peab olema ikka suli omanik, need on väikesed ärimehed, madala hingega,» ütles Reinde olukorra kohta, kus tagatisraha tagasi ei saa. Probleem hakkab tema hinnangul pihta juba sellest, et inimesed ei anna endale aru, et kui nad korteri välja üürivad, siis kogu saadav raha ei ole automaatselt kasum. «Ei, need 300 eurot, mida üürnik sulle kuus annab, ei ole pensionilisa, 200 tuleb parandusteks kõrvale panna, 100 on võib-olla kasum. Äris loetakse juba 15 protsenti heaks, aga sina arvad, et 100 protsenti on kasum,» põrutas Reinde.

Suuline leping suuremat kaitset ei paku

«On omanikke, kes tahavad oma kodu kolmeks kuuks välja üürida ja arvavad, et teenivad kohe miljoni! Samal ajal üürnik elada, hingata, istuda ega astuda ei tohi! Meil on omanikke, kes ei saa aru, et kui üürnik korteri üürib, siis on see tema kodu ja ta üür on tasu kasutamise eest. Omand on aga omaniku oma, tema peab parandusi ja remonte tegema,» on Reinde konkreetse jutuga.

Inimestele annab Reinde kindla soovituse: peab olema kirjalik leping, kus kõik on fikseeritud. Muidugi öeldakse, et suuline leping on samuti leping, aga reaalsus on see, et suulise lepingu alusel pole võimalik mingeid tagatisrahasid protsessida.

Kui Sepp arvab, et Eestis oleks abi sellest, et ka mujal tehtaks sellised üürikomisjonid nagu Tallinnas, siis Reinde sõnul tahaksid üürnikud, et tehtaks avalik patuste omanike portaal, kust saaks järgi vaadata, kellega on probleeme. See jääb Reinde sõnul andmekaitse ja töömahu taha kinni.

Artikkel ilmus ajalehes Postimees 28.06.2021
Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki