Saatsime Riigikogu rahanduskomisjonile arvamuse maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule. EOKL peab eelnõu puhul oluliseks kodualuse maamaksuvabastuse säilitamist ja liitsihtotstarbega kinnistute maksuvabastuse probleemi lahendamist, mis antud eelnõus on hetkel kajastatud, samas tõime välja eelnõud puudutavad kitsaskohad.

1. Meie esimene ettepanek puudutabki liitsihtotstarbega kinnistute maksuvabastuse laiendamist (eelnõu §3 punktid 13 ja 14), mida rakendussätte kohaselt (eelnõu §10 lg3) plaanitakse rakendada alates 1. jaanuarist 2024.a. Omanike Keskliit teeb ettepaneku liitsihtotstarbega kinnistute maksuvabastuse laiendamine rakendada esimesel võimalusel alates 1. jaanuarist 2022.a, sest aastatepikkuse ääretult ebaõiglase olukorra jätkumine veel kaks aastat pole millegagi õigustatud.

2. Eelnõuga planeeritav muudatus toob omanikule kaasa maamaksu tõusu. Arvestades ülemaailmset energiakriisi ja energiakandjate hinnatõusu, on maamaksu oluline kasv omanikele veel üheks lisakuluallikaks, mis nende toimetulekut mõjutab. Maksutõusu ülemäärasust on püütud pidurdada maksumäära vähendamise ja iga-aastase tõusu limiteerimisega 10%-ga. Selline kümnis tuleks asendada 5% maksimaalse tõusuga (seletuskirjas näiteks on toodud ka Taani analoogiline piirang). Oleme seisukohal, et ühe riikliku maksu suurenemine aastas (ja mitmete järjestikuste aastate jooksul) kümnendiku võrra on ebaproportsionaalne ja ülemäärane ning kodanike seisukohalt halb maksupoliitika. Valitsev koalitsioon on lubanud ju maksurahu. Omanikud ei ole selles süüdi, et riik pole maid korraliselt hinnanud ja ei pea nüüd seetõttu säärase tempoga  “tekkinud maksuvõlga“ tasuma. Võimalik oleks maksimaalse maksutõusu lage diferentseerida sõltuvalt maatüki sihtotstarbest (näiteks lubada väiksemat tõusu elamumaa sihtotstarbega katastriüksuste puhul). 

3. Peame oluliseks, et omanikku informeeritakse ning teavitatakse võimalikult varases staadiumis maa maksustamisehinna kujunemisest. Omanikul peab olema võimalik tutvuda maksustamishinna arvutuskäiguga ning avaldada arvamust. Juhime tähelepanu, et oluline oleks eelnõus ka täpsustada, kuidas vaidluste korral asi lahendatakse. Kehtiva seaduse §51 sätestab, „Huvitatud isikutel on õigus 10 päeva jooksul avaliku väljapaneku lõppemisest arvates esitada hindajale kirjalikke parandusettepanekuid ja pretensioone ning ilma kautsjonit tasumata vaidlustada hindamise tulemusi.“, kuid pole täpsustatud, kuidas vaidlus edasi läheb või mis ajal otsused tehakse.

4. Asjaõigusseaduse  rakendamise seaduse §15⁵ muudatusega (eelnõu §4) plaanitakse vähendada talumistasu määra 7,5 protsendilt 3,5 protsendile maa maksustamishinnast. Omanike Keskliit leiab, et tegu on riigi sõnamurdliku käitumisega, millega keeldutakse maahindamisest tekkivat talumistasude tõusu välja maksmast. Kui maa maksustamise hind tõuseb eelnõu kohaselt ca 7 korda, siis kehtiva AÕSRS §15⁵ lg 1 oleks mitmekordne tõus talumistasude puhul suur samm edasi ja seadusandja lubas, et talumistasud tõusevad maa maksustamishinna korrigeerimisel. Maa omanikud ei pea taluma enda maal ebaproportsionaalse tasu eest piiranguid, et laiem avalikkus saaks veidi odavamalt elektrienergiat tarbida. Seda enam, et talumistasud moodustavad vaid väikese osa võrgutasust ning võrguettevõtted teenivad korralikke kasumeid.  

5. Juhime Riigikogu tähelepanu asjaolule, et maa maksustamisel pole arvestatud sotsiaalse õigluse ning võrdse kohtlemise põhimõtetega osas, mis puudutab kodualuse maa maksuvabastuse suurust linnade miljööväärtsuslikeks kuulutatud piirkondades. Tegu on ajalooliselt väljakujunenud asumitega (näiteks Tallinnas Pirita, Nõmme), kus kruntide suurused on juba sõjaeelsetest   perioodidest suuruses kuni 0,3 ha ja kus kruntide jagamine pole lubatud. Kehtiva korra järgi tuleb seal maksta maamaksu kinnistu suuruselt osas, mis ületab 0,15 ha ja enamasti maamaksu täismääras. Paljudele eakatele  majaomanikele on senine maamaks ja 2024.a aastast veelgi kasvav maamaks ülejõukäiv. Teeme ettepaneku  sätestada  Maamaksuseaduse §11 lõikes 5 kohalike omavalitsuste õigusena suurendada pensionäridel    ja  töövõimetutel kodualuse maamaksu vabastust kuni  0,3 hektarini (eelnõu §3 p 16). 

Lugupidamisega

Priidu Pärna

Juhatuse esimees