1. Kriisiaja energiatoetused peavad võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt laienema kõikidele kodutarbijatele, st mitte üksnes gaasi-, elektri ja kaugkütte kasutajatele, vaid ka kütteks puude/pelletite/briketi või kütteõli kasutajatele. Ka eelnimetatud kütuste hind on kohati kordades kallinenud. Lubada ajutiselt kodude kütmiseks kasutada erimärgistatud soodsamat kütteõli nagu see on võimaldatud põllumajanduses ja põlevkivisektoris. Hinnasurvet vähendaks kordadas kasvanud taastuvenergiatasudele lae kehtestamine. Elektri universaalteenuse puhul kompenseerida tarbijale kogu CO2 maks, kuna riik rikastub hetkel tarbija arvelt.
2. Vabastada eraomanikud avalike kõnniteede talvisest korrashoiukohustusest. Kohalikud omavalitsused peavad oma vara ise korras hoidma ja seda teeb juba ligi 65% omavalitsustest. Omanike füüsiline sunnitöö ei sobi tehnikaajastule ning ei taga kvaliteetset teehooldust. Tühistada tuleb Ehitusseadustiku vastav absoluutne kohustus ja asendada see kohaliku omavalitsuse võimalusega koormiseid kehtestada, kui see koormis omanikule hüvitatakse.
3. Ehitismälestiste kaitse vajab nende säilimiseks restarti. Eestis on üle 5000 ehitismälestise, millest enamus on eraomandis. Kolmveerandi mälestiste olukord on halb või avariiline. Iseseisvuse 30 aasta jooksul on hävinenud keskmiselt 1,5 ehitismälestist aastas. Trend on kasvus. Mälestiste renoveerimine on ekstrakallis ja seotud topeltbürokraatiaga. Riik peab oluliselt suurendama toetusi mälestiste renoveerimiseks, vastasel juhul ei taga muinsuskaitse ehitiste säilimist, vastupidi soosib nende hävimist. Ehitismälestiste nimekiri tuleb põhjalikult puhastada ja sinna jätta vaid kultuuripärandi väärtuslikum osa. Riiklikud muinsuskaitsealad tuleb kaotada ja asendada kohaliku kaitsega (miljööalad), mis vähendab bürokraatiat ja tõstab omavalitsuse vastustust kohaliku ruumi korraldamisel. 
4. Eesti elamufond vajab täielikku kaasajastamist, et tagada energiasääst. EL seatud eesmärkide saavutamiseks tuleb oluliselt suurendada kortermajade ja ka eramute renoveerimise toetamist. Tuleb vähendada sellega seotud bürokraatiat ja leida standardlahendusi, et iga maja ei peaks kõike alustama nullist. Omanikud on huvitatud taastuvenergia kasutuselevõtmisest, kuid riik ei suuda pakkuda piisava kiiruse ja taskukohase  kuluga liitumisvõimalusi. Statistikaameti värskete andmete kohaselt kulutab eestlane eluaseme remondile leibkonna liikme kohta keskmiselt 170,3 eurot/aastas.
5. Kiire internet iga koduni. Hajaasustuses elavad koduomanikud ootavad, et riik aitaks kiire internetiühenduse viimisel iga majapidamiseni. Kodus töötamise ja õppimise võimaldamine aitab vältida jätkuvat linnastumist. 
6. Kaasajastada üüriseadusandlus. Üüriturgu edendaks võimalus suurendada seni olematut lepinguvabadust, st lubada üürnikul ja üürileandjal üürisuhte sisus kokku leppida. Täna on lepinguvabaduse puudumise tõttu suur osa lepinguid sõlmitud seadusega vastuolus ning tegelik üüriturg eirab juba ammu seaduse sätteid. Kehtiv võlaõigusseadus soosib puuküürnike teket, kes ei vabasta omaniku ruume. Vaidluste lihtsamaks lahendamiseks tuleks suuremates linnades luua kohustuslikud üürikomisjonid. Seada mõistlikud reeglid elumajades korterite lühiajalisele üürimisele, kuna see mõjutab püsielanike heaolu. Regulatsioon ei tohiks põhjustada riiklikku lisabürokraatiat üürileandjatele ja piirangud peaks olema korteriomanike endi ühiselt otsustada.
7. Maksurahu kinnisvaraomanikele. Omanikke ootab 2024.a ees suur maamaksutõus, millel on mõju kodukuludesse, ettevõtlusesse ja kohaliku toidu tootmisse. Mistõttu järgmine Riigikogu peab loobuma plaanidest uute kinnisvaramaksude kehtestamiseks ja kuulutama selles osas maksurahu. Teeme ettepaneku suurendada miljööväärtuslikes asumites, kus on ajaloolised suured krundid, kodualuse maamaksuvabastuse ulatus 0,15 hektarilt 0,25 hektarini. Juba täna on olukord, kus maksuvabastust ületavas osas on maks tõstetud maksimaalseks, mistõttu koduomanikul sisuliselt maamaksuvabastust ei ole. Omanikul on samas keelatud krundi väiksemaks jagamine ning küüniline oleks soovita oma kodu müüa.   
8. Leevendada piiranguid veekogude kaitsevööndisse ehitamisel. Omandiõiguse piirangud peavad olema proportsionaalsed ja mitte lähtuma klassivihast. Miks hoida meil elutegevust ja kodude rajamist rannast jäigalt 200 meetri kaugusele, kui näiteks Põhjamaades on kaldale ehitamine tavaline. Ehitusõiguse lubamise üle otsustagu kohalikud omavalitsused.    
9. Muuta monopolide hinnakujundus tarbijate jaoks läbipaistvamaks. Monopolid esitavad oma hinnakalkulatsioonid Konkurentsiametile, millel puudub õigus selle üksikasju tarbijaga jagada. Monopolil pole vaja õigust oma äritegevust varjata.
10. Piirata kinnisvara võõrandamist terroristlike riikide, sh Venemaa, kodanikele ja ettevõtetele. Me ei soovi, et Eesti maa kuuluks neile. Täna on piiratud vaid põllu- ja  metsamaa ning piiriäärse kinnisvara omandamine 3 riikide isikute poolt, kes pole EL kodanikud. Mitteresidentidest välismaalastest omanikud põhjustavad suuri raskusi kortermajade valitsemisel, kui nad ei tasu kommunaalteenuste eest.