EOKL vastustab muinsuskaitseameti tegevust, mis soovib kehtestada muinsuskaitsealadel asuval 104 000 kinnistu omanikele topelt halduskoormuse, kus omanik peab ehitustegevuseks saama kaks projekti, kaks ehitusluba, kaks kasutusluba, palkama kaks ehitusjärelevaatajat. Samuti võetakse muinsuskaitse alla viljapuud, õuemaale tohib edaspidi istutada ainult muinsuskaitseameti poolt lubatud taimi ning hooldada kinnistut ette kirjutatud töövõtteid ja materjale kasutades. Muinsuskaitsealadel kehtivate nõuetega vastuollu sattumise korral ähvardab Eesti riik omanikke kuni 5 aastase vangistusega.

EOKL juhatuse esimehe Andry Krassi sõnul ei nõustu omanikud kunagi sellega, et muinsuskaitsealadel asuv kultuuripärand kuulub kogu ühiskonnale, kuid kultuuripärandi uurimise, haldusmenetluse ja kõrgendatud ehitus-, korrashoiu- ja hoolsuskohustusega kaasnevat kulu peavad kandma vaid muinsuskaitsealal asuvate kinnistute omanikud. Miks hoiab muinsuskaitseamet kümne küünega kinni nõukogudeaegsest muinsuskaitsesüsteemist, mida iseloomustavad vaenulikkus omanike suhtes, ebamõistlikult suur mastaap ja krooniline alarahastatus?? “Ainus, mida me sellega saavutame, on omanike poolt hüljatud ja hooletusse jäetud hoonetest moodustunud ühiskondlikud häbialleed, “ ütles Krass.

EOKL on seisukohal, et Eesti 12 muinsuskaitseala tuleb võtta kohaliku kaitse alla miljööaladena, nagu seda on teinud valdav enamus arenenud riike. Sellisena näeb kultuuripärandi kaitset ka kultuuripärandi väärtust ühiskonnas käsitlev Euroopa Nõukogu raamkonventsioon, millega Eesti liitus 2021. aastal. Praktika on näidanud, et hoonete säilimise eelduseks on nende kasutuses hoidmine, mida kohalikke olusid ja arenguid teadmata ei ole võimalik saavutada.

Ka kohalik omavalitsus on kohustatud oma ülesannete täitmisel muinsuskaitseseadusest tulenevalt arvestama kultuuripärandi kui avaliku väärtusega. Sealjuures on riigil võimalik anda kohaliku kaitse rakendamiseks sisend ning sätestada, milles kaitse täpselt seisnema peab. Koduomanikele tuleb sunni asemel pakkuda omandikitsenduste õiglast ja kohest hüvitamise korda, vastasel juhul jätkub ajalooliste linnasüdamete allakäik.

Seisukohad on vormistanud AB Sorainen ja nendega saab tutvuda SIIN.

(Pilt: Toivo Tammik, EOKL volikogu liige)