Eesti Omanike Keskliit toetab kirikute nõudmisi, et riik tagastaks neile kogudustelt võõrandatud kultuuriväärtuslikud esemed ja kunstiteosed, kuna see on toimunud ebaseaduslikult nõukogude võimu poolt ning tegelikult pole selle vara omand seetõttu üle läinudki.

Liidu aseesimehe Priidu Pärna sõnul taastati Eesti Vabariik õigusliku järjepidevuse alusel ning järjepidevus on terviklik ja jagamatu. Riigi taastamisel tuli seetõttu taastada ka tema kodanike ja ühenduste õigused, sealhulgas omandiõiguse järjepidevus. Kirikud on omandireformi subjektideks tunnistatud 1991.a omandireformi seadusega ning nende varade täieliku tagastamise nõue on põhjendatud, kuna omandiõigus on põhiseadusega kaitstud põhiõigus. Kogudusehooned on valdavalt tagastatud. Põhiõiguste austamisel ei saa olla hindamise aluseks see, kus see vara paremini säiliks või oleks rahvale kättesaadav. Küsimus on põhimõtteline, kellele kuulub selle vara omand, samas ei ole omandiõiguse taastamisel vältimatu, et kõik hinnangulised kirikuvarad peaks kindlasti rändama tagasi koguduste ruumidesse. Kokkuleppel võib olla õige sellist varandust osaliselt säilitada muuseumides, kus tagatud paremad tingimused ja avalikkuse juurepääs. Ka Niguliste kirikuhoone tagastamisel oleks saanud kokku leppida selle tegevuse jätkumise kunstitemplina. Täna paljud riigi asutused (koolid, ministeeriumid, vanglad jt) tegutsevad rendipindadel. Niguliste puhul said riik ja kirik siiski kokkuleppele rahalises hüvitises. 

Sarnaselt kirikuvarade tagastamisega tuleb läbi arutada ka kunagi mõisahoonetes asunud väärtusliku vallasvara tagastamine riigi poolt, sest eksterjöör ja interjöör moodustasid lahutamatu terviku. Aeg on omandreformile joon alla tõmmata pärast enam kui 30 aastat ja sümboolseks sammuks oleks Mustpeade Maja tagastamine õigusjärgsele omanikule, mida on pahatahtlikult venitatud. Taastades omanike õigusi taastame Eesti Vabariiki. Eesti Omanike Keskliit on 1994.a asutatud Eesi Õigusjärgsete Omanike Liidu õigusjärglane.

––––––––

(Pilt: tundmatu autori õlimaali „Kaana pulm” fragment, asub alates 1975. aastast Kadrioru kunstimuuseumis. 19. sajandil võis see paikneda ka von Uexküllide perekonnale kuulunud Vana-Vigala mõisas. Omastatud riigi poolt 1975. aastal; varem kuulunud Vigala kirikule Raplamaal)