Head valitsuskoalitsiooni loojad, te võite maksustada mu autot, kõrge suhkurusisaldusega limonaadi, naaritsakasukat, viina ja huuletubakat, koera ja merisiga, kuid ärge puutuge kodude maksustamist!

Üle kümne aasta tagasi kehtestatud kodualuse maamaksu vabastus lähtus kodu kui eestlasele elus ühe kõige olulisema asja väärtustamisest.

Eestile on eripärane Euroopa laiem omanikering ja omand ei kuulu vaid jõukamale ühiskonnaosale. Seda on tinginud ulatuslikud omandireformid 1990ndatel. Kodualuse maamaamaksuvabastuse seadustamisel 2011. aastal juhtis valitsust Reformierakond. Täna nimetab sama erakonna aseesimees valitsusläbirääkimistel seda maksusoodustust äärmuslikuks parempopulismiks ja koduomaniku mõistet arusaamatuks. Kurb kuulda.

Juhin tähelepanu, et kodualune maksuvabastus kehtib piiratud ulatuses ning vaid eraisikute suhtes, kes on oma elukoha registreerinud samale aadressile. Paljude inimeste kodud on suures remondivõlas, Euroopa Liit soovib omanikelt suurema osa elamute renoveerimist lähema kümne aasta jooksul. Koduomanike kulud kasvavad seega mitte üksnes kõrgete energiahindade tõttu.

Lisaks koormatakse koduomanikku sunnitööga – talvise linnale kuuluvate kõnniteede hooldamise kohustusega. Paljud kodud on senini võlgu maa erastamise järelmaksu ja seega panditud riigile.

Maamaksusoodustuse kaotamine oleks veel üks oluline kulurida omaniku kaukas. Inimene, kes on oma kodu elukohaks registreerinud, maksab kohalikule omavalitsusele palgatõusu tõttu aina suuremat tulumaksu, mistõttu ei saa väita, et koduomanik ei panusta kohalikku eelarvesse.

Kodualuse maamaksuvabastuse kaotamise lauale tõstmine on seda kummalisem, et riigikogu lahkuv koosseis kiitis heaks maamaksuseaduse muudatused, mille tulemusena viidi üle 20 aasta läbi maade korraline hindamine. Parlament vastupidi just laiendas maksuvabastust, mistõttu järgmisest aastast on ka segasihtotstarbega maal asuva elamu korteriomanik maksust prii.

Maade maksustamishind tõuseb uue hindamise tulemusena keskmiselt seitse korda ja oluliselt kasvab ka laekuv maamaks. Tõsi, iga-aastaselt ei tohi maamaks inimese jaoks kerkida rohkem kui 10%, kuid maade korraline hindamine on edaspidi regulaarne ja omavalitsuste tulud maamaksust kasvavad järjekindlalt.

Maksudega ei mängitavat. 2024. aastal tõusva maamaksu tingimustes oleks ülemäärane ja enneaegne inimeste maamaksukoormust veelgi tõsta.

Autor: Priidu Pärna, Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige

Arvamuslugu ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 27.03.2023