21.08.2023 esitas Eesti Omanike Keskliit vastuväited Võru riikliku 

muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu vastu. Sarnaselt varasemate

kaitsekordadega, millele liit vastuväite esitas, jääb omanikele arusaamatuks, miks

peab riik nii ulatuslikult põhiseadusega kaitstud kodu puutumatust rikkuma?

Näiteks Võrus kavatseb suverään keelata koduõues elupuu istutamise ning nõuda

„ajastule“ sobimatute taimeliikide eemaldamist. Milleks on vaja säilitada topelt

haldusmenetlust, kus ühe töö jaoks nõutakse kahte projekti, kahte ehitusluba ja

kahte töö üleandmismenetlust, kui selle kulud koormavad ebamõistlikult ühtaegu

riigieelarvet, kui koduomaniku rahakotti?

Eesti Omanike Keskliidu juhi Andry Krassi sõnul õigustavad eelnõu

ettevalmistanud ametnikud eelkirjeldatud olukorda sellega, et nemad täidavad

seadust ning uus kaitsekord toob omanikele leevendused. See on aga vaid pool

tõde. Peame kultuuriväärtuslike hoonete säilitamisel arvestama ka sellega, et

ühegi seaduse eesmärk ei ole Eestis elu väljasuretamine, mis juhtub aga

paratamatult, kui omanik ei tunne end omanikuna, ning riik ei hüvita neid

kultuuripärandi säilitamisega seotud koormatisi, mis jäävad alles peale

leevendusi, ütles Krass.

Arvestades, et riigi eraomandipiirangute plaan puudutab 936 Võru linnas asuvat

hoonet, siis on selle mõju Võrule võrreldav Nursipalu harjutusväljakuga.

Hoolimata kogukonna vastuseisust on olukorras, kus riik on viimasest hoolimata

juba otsuse langetanud, eriti oluline läbi viia majanduslike mõjude analüüs Võru

muinsuskaitseala kaitsekorrale. See on vajalik veendumaks, et Võru-suurune linn

suudab samaaegselt tulla edukalt toime nii harjutusväljaku mürahäiringu kui ka

muinsuskaitseala omandiõiguse piiranguga kaasnevate negatiivsete mõjudega.

Vastasel korral tegeleb riik Võrumaa-elu tahtliku väljasuretamisega.