Omanike liidu hinnangul peab riik hakkama pöörama muinsuskaitse all olevate hoonete

seisukorrale senisest suuremat tähelepanu, sh vajadusel neid turuhinnaga omandama,

säilimiseks vajalikul määral toetama või riikliku kaitse alt vabastama.

Liidu juhatuse esimees Andry Krass ütleb, et Eesti riik ei saa muinsuskaitses lõputult omanike

peale lootma jääda. „Riik peab hakkama tegudega tõestama, et ta suudab tagada

kultuuriväärtuslike hoonete säilimist, nii nagu nõuab põhiseadus. Selleks peab Vabariigi

Valitsus hakkama omandama kultuuriväärtuslikke hooneid, millel puudub kasutusväärtus.

Need hooned tuleb riigil korda teha, kanda kütte-, hoolduse-, valve jt korrashoiukulud -

Tallinna Linnahallist alustades ning ajaloolistes linnakeskustes sadade tühjalt seisvate elu- ja

ärihoonetega lõpetades“, ütleb Krass.

Eesti eristub muinsuskaitses oma naabritest ülirikkaliku kultuuripärandi poolest, mida

iseloomustab olukord, kus Eestis on riikliku kaitse all 16 000 hoonet ning see arv jätkab

Kultuuriministeeriumi juhtimisel jõudsalt kasvamist. Juba üksi Võru linnas on plaanis riikliku

kaitse all olevate hoonete arv kolmekordistada, suurendades see ligi 1000 hooneni. Samal

ajal on näiteks terve Soome peale riikliku kaitse all 2000 ja Norras 5000 kinnistut.

Meie ülimastaapne muinsuskaitse suudab eksiteerida tänu erasektori suurele abile, kellele

kuulub 80% muinsuskaitse all olevatest hoonetest. Paberil riik küll muinsuskaitse all olevaid

hooneid toetab, kuid reaalsuses suunab Vabariigi Valitsus suuremad toetused riigi

omanduses olevatele hoonetele, näiteks Rüütelkonna hoonele ehk tõstab sisuliselt suurema osa raha

ühest taskust teise. Sellisest rehepaplusest saavad enim kahjustatud Tallinna Linnahalli

sarnased kasutusväärtuseta hooned, mille omanikel puudub riigi rahaline toetus. Siit võib

järeldada, et Linnahalli probleemi ainsaks lahenduseks on kui Vabariigi Valitsus selle

omandab ja siis korda teeb – sest üksnes Vabariigi Valitsus saaks endale lubada tuhandete

kasutusväärtuseta hoone ülalpidamiskulusid.