Uudised

Sven Sester: miks laiendada maamaksuvabastust?

facebook
15.aprill 2014
Liitsihtotstarbega maa suurem maksukohustus võib langetada kinnisvara väärtust, tõdeb riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Sven Sester (IRL) selgituses, miks on teisipäeval riigikogus esimesele lugemisele tulev koduomanike maamaksuvabastust laiendav maamaksuseaduse muutus oluline.

Eesti on koduomanike ühiskond, üle 90 protsendi inimestest elab enda või perekonna valduses oleval kinnisvaral. IRL on alati olnud seisukohal, et avalik võim peab soodustama kodu omamist, mitte seda läbi maksupoliitika karistama. Ühelt poolt ei ole kodu taandatav pelgalt kinnisasjaks, vaid sellel on laiem ühiskondlik väärtus. Teiselt poolt näitab statistika, et oma kodu omamine on ka majanduslikult kõige efektiivsem eluviis.

Maksuõiguse ühe põhiprintsiibi kohaselt ei tohi omandimaks sundida omandist loobuma, kõrgete maamaksudega on seda põhimõtet aegade jooksul rikutud ja löögi alla on olnud just põlisasumite elanikud. Selleks lubas IRL eelmiste riigikogu valimiste eel, et kodualuse maa maks kaotatakse. Miks me seda taotlesime? Esiteks, riik oma maksupoliitikaga peab aitama inimestel olla kodu omanikuks, mitte teda karistama maksustamise kaudu. Teiseks, kodu maamaksust vabastamine kergendab inimeste kodu omamisega seotud kulusid. Koduomanike maamaksuga koormamine pole mitte ainult ebanormaalne, vaid ka ebamoraalne. Kui inimene on juba korra teinud suure kulutuse kodu ostmiseks, siis ei ole riigil ega ka omavalitsusel moraalset õigust hakata kodu maksustama.

Eelmise aasta algusest hakkaski IRLi koostööst Reformierakonnaga kehtima koduomanike maamaksu vabastus. 2013 aasta 1. jaanuarist jõustunud maamaksuseaduse muudatused vabastasid maamaksu tasumisest maa omaniku, sh korteriomandi omaniku tema kasutuses oleva elamumaa osas asulas ja tiheasustusega alal kuni 1500m2 ning mujal kuni 2 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on isiku püsiv elukoht rahvastikuregistri järgi. See muudatus vabastas aga liitsihtotstarbega kodualuse maa omaniku maamaksust üksnes elamumaa osas, ning muude sihtotstarvete (näiteks osaline ärimaa) osas tuleb inimestel endiselt maamaksu tasuda.

Samuti nähti muudatustega ette, et kui maa on kaasomandis ning kaasomanikud vastavad eelpoolnimetatud tingimustele, siis on nad maamaksu tasumisest vabastatud asulas ja tiheasustusega alal ühiselt kokku 1500m2 ning mujal ühiselt kokku 2,0 ha ulatuses. Korteriomandite omanikud saavad aga pindalalisi maksuvabastusi kasutada igaüks eraldi 1500m2 ulatuses. Kodualuse maa maksuvabastus kohaldub seega hetkel ühis- ja kaasomanikele ühiselt, kuid korteriomandi puhul igale korteriomanikule eraldi.

Selle aasta alguses jõudsid IRL ja Reformierakond kokkuleppele, sooviga kodualust maamaksuvabastust laiendada eelpool välja toodud probleemidest lähtuvalt. Valmistasime ette seadusmuudatused, mis pööravad täiendavalt tähelepanu ka ühis- ja kaasomanikele ning liitsihtotstarbega maa omanikele. Soovime laiendada kehtivat koduomanike maamaksuvabastust selliselt, et kodualuse maa maksuvabastuse pindalalised piirangud kohaldatakse iga ühis- ja kaasomaniku kohta eraldi (mitte enam ühiselt), lõpetades korteriomandite omanike ning kinnisasja ühis- ja kaasomanike ebavõrdse kohtlemise tulenevalt omandivormist. Kuivõrd maksusoodustuse ja maksuvabastuse kehtestamise eesmärgiks oli kodualuse maa vabastamine maamaksust, siis palusime analüüsi ka põhiseaduskomisjonilt ning komisjon ei leidnud mõistlikku põhjendust, miks tuleks antud juhul kaasomanikke kohelda korteriomanikest erineval viisil. Põhiseaduskomisjon asus seisukohale, et kaasomanike ja korteriomanike erinev kohtlemine ei ole õigustatud ega põhjendatud.

Samuti soovime laiendada kehtivat koduomanike maamaksuvabastust selliselt, et inimesed, kes elavad osaliselt nn liitsihtotstarbega maal, ehk lihtsamalt öeldes näiteks osalisel ärimaal, saaksid vabastuse ka muude sihtotstarvete osas. Seda loomulikult ikkagi lähtudes kokkulepitud piirangutest kõikide sihtotstarvete peale kokku. Praegu on nii, et liitsihtotstarbega maal elaval koduomanikul, kes on vabastatud elamumaa osas maamaksust, tuleb ikkagi tasuda maamaksu temale kinnistust kuuluva osa pealt kõikide muude sihtotstarvete eest. Võrdluseks sama suurel kinnistul sama suurt kodu omav isik, kelle kodu on üksnes elamumaal, võib seetõttu olla täielikult maamaksust vabastatud. Liitsihtotstarbega maast ei tõuse elamiseks mõeldud korteriomandi puhul selle omanikule arvestatavat tulu ega kasu, sellega ei kaasne arvestatavat eelist, kuid tema suurem maksukohustus võib viia hoopis kinnisvara väärtuse langemiseni.

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki