Uudised

Tallinn Kultuuriväärtuste Amet: Restaureerimistoetuse andmise kord

facebook
27.mai 2014
Tallinna linnavolikogu määrusega kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 alusel ning kooskõlas muinsuskaitseseaduse § 29 lõikega 3.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1.   Reguleerimisala

(1) Restaureerimistoetuse andmise kord (edaspidi kord) reguleerib Tallinna linna haldusterritooriumil paiknevate kultuurimälestiste, muinsuskaitsealal paiknevate enne 1940. aastat ehitatud ehitiste ja miljööväärtuslikel hoonestusaladel paiknevate enne 1940. aastat ehitatud hoonete restaureerimistöödeks ning eeskujuliku restaureerimistöö tunnustamiseks ette nähtud toetuse (edaspidi toetus) taotlemist, taotluse menetlemist, toetuse maksmist ja kontrolli toetuse kasutamise üle.

(2) Määruses kasutatakse muinsuskaitseseaduse ja ehitusseaduse termineid. Määruses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades määrusest tulenevaid erinevusi.

§ 2.   Toetuse eesmärk

Toetuse andmise eesmärk on Tallinna linnas ajastutruu miljöö, arhitektuuri ja materjalikasutuse säilitamine.

2. peatükk
TOETATAV TEGEVUS JA TOETUSE TAOTLEMINE

§ 3.   Toetatav tegevus

(1) Toetust antakse järgmiste objektide restaureerimiseks nende üldist seisukorda arvestades põhjendatud staadiumis:

1) kultuurimälestis või selle osa;

2) muinsuskaitsealal paiknev enne 1940. aastat ehitatud ehitis või selle osa;

3) miljööväärtuslikul hoonestusalal paiknev enne 1940. aastat ehitatud hoone või selle osa.

(2) Toetust ei anta miljööväärtuslikul hoonestusalal paikneva hoone interjööridetailide restaureerimiseks.

(3) Miljööväärtuslikul hoonestusalal paikneva hoone omanik või tema esindaja saab ühel aastal taotleda toetust ühe ehitise ühe objekti või mitme ühesuguse objekti restaureerimiseks.

(4) Restaureerimine käesoleva määruse tähenduses on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kultuurimälestise või ehitise konserveerimine, restaureerimine, remontimine ja algsel kujul taastamine ning kultuurimälestise optimaalsete säilitustingimuste tagamine.

§ 4.   Toetuse suurus

(1) Toetuse maksimaalne suurus on 10 000 eurot.

(2) Toetuse maksimaalne määr on 75% toetatava restaureerimistöö maksumusest.

§ 5.   Toetuse taotlemine

(1) Teave toetuse, taotluse esitamise tähtaja ja toetuse saamise tingimuste kohta avalikustatakse Tallinna veebilehel.

(2) Toetust võib taotleda juriidiline isik või vähemalt 18-aastane füüsiline isik (edaspidi taotleja).

(3) Toetuse taotleja esitab vormikohase taotluse Tallinna Kultuuriväärtuste Ametile (edaspidi amet) allkirjastatud paberdokumendi või digitaalselt allkirjastatud elektroonilise dokumendina. Taotluse vormi kehtestab ameti juhataja käskkirjaga ning see on kättesaadav Tallinna veebilehel.

(4) Taotlus esitatakse enne toetuse arvelt kavandatavate töödega alustamist.

(5) Taotluses esitatakse järgmised andmed:

1) restaureeritava objekti aadress;

2) restaureeritava objekti nimetus ja arv;

3) toetuse kasutamise planeeritav aeg ja sihtotstarve (konserveerimine, restaureerimine, remontimine, algsel kujul taastamine, kultuurimälestise optimaalsete säilitustingimuste tagamine);

4) taotleja andmed (füüsilise isiku nimi ja isikukood, juriidilise isiku ärinimi ja äriregistri kood, aadress, arvelduskonto number ja pank, telefoninumber ja e-posti aadress).

(6) Taotluses kinnitab taotleja, et:

1) tal on restaureerimise objektiks oleva kinnis- või vallasasja omandiõigus;

2) ta on tasunud riiklikud ja kohalikud maksud ja tal ei ole Tallinna linna ees võlgnevusi;

3) tema suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, saneerimis- ega pankrotimenetlust;

4) talle on eraldatud või ta taotleb / talle ei ole eraldatud või ta ei taotle restaureerimisele kaasfinantseeringut riigilt, Tallinna linnalt või mujalt;

5) käibemaksukulu on abikõlblik / on osaliselt abikõlblik / ei ole abikõlblik.

(7) Taotlusele lisatakse:

1) kolm hinnapakkumist, milles kirjeldatud toetuse arvelt kavandatavad tööd ja tööde teostamisel kasutatavad materjalid vastavad heale restaureerimistavale;

2) fotod originaaldetailist, sh miljööväärtuslikul hoonestusalal paikneva hoone fotod kõikidest külgedest;

3) miljööväärtuslikul hoonestusalal paikneva hoone amortiseerunud originaaldetaili asendamise soovi korral muinsuskaitseseaduses sätestatud tegevusloaga restauraatori hinnang detaili tehnilisele seisukorrale;

4) miljööväärtuslikul hoonestusalal paikneva hoone originaaldetaili taastamise korral dokumentatsioon, mis tõendab detaili varasemat olemasolu, ning uue detaili tööjoonised ja töövõtete kirjeldus;

5) vallasmälestise puhul vajaduse korral muinsuskaitseseaduses sätestatud tegevusloaga restauraatori hinnang restaureeritava objekti tehnilisele seisukorrale;

6) lihtvolitus, kui taotleja on restaureerimise objektiks oleva kinnis- või vallasasja omaniku esindaja või kui kinnis- või vallasasjal on kaasomanikke.

§ 6.   Toetuse andmise tingimused

(1) Toetust antakse tööde teostamiseks, mida alustatakse pärast toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist ja mis lõpetatakse hiljemalt sama aasta 30. novembriks.

(2) Kultuurimälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise restaureerimisel tuleb lähtuda kehtivatest muinsuskaitse eritingimustest, ametis kooskõlastatud projektist või konserveerimis- või restaureerimistööde tegevuskavast vastavalt muinsuskaitseseadusele. Kultuurimälestise restaureerimiseks peab olema ameti väljastatud tööde alustamise luba.

(3) Kultuurimälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise restaureerimise hinnapakkuja ja töö teostaja peavad omama muinsuskaitseseaduses sätestatud tegevusluba.

3. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE

§ 7.   Andmete õigsuse kontrollimine

(1) Amet inspekteerib vajaduse korral toetuse objekti ning kontrollib esitatud dokumentide ja taotleja vastavust korra 2. peatüki tingimustele viie tööpäeva jooksul taotluse laekumisest.

(2) Kui taotluses esineb puudusi, teavitatakse sellest taotlejat. Taotleja esitab lisateabe ja/või kõrvaldab puudused kümne tööpäeva jooksul. Kui taotleja ei esita selle tähtaja jooksul nõutud lisateavet ja/või ei kõrvalda puudusi, lõpetab amet taotluse menetlemise.

(3) Kui taotlus või taotleja ei vasta korras kindlaks määratud tingimustele, jätab amet taotluse menetlemata.

(4) Kui taotluse menetlemine lõpetatakse või taotlus jäetakse menetlemata käesoleva paragrahvi lõigete 2 või 3 alusel, teavitatakse taotlejat sellest e-posti või posti teel viie tööpäeva jooksul.

§ 8.   Restaureerimistoetuse komisjon

(1) Taotluste läbivaatamiseks moodustatakse ameti juhataja käskkirjaga kuni seitsmeliikmeline restaureerimistoetuse komisjon (edaspidi komisjon). Komisjoni koosseisu kuulub kuni viis ameti teenistujat ning Tallinna Linnavolikogu ja Muinsuskaitseameti esindaja. Komisjoni töösse võib kaasata hääleõiguseta eksperte. Komisjoni tehnilist tööd korraldab komisjoni liikmete hulgast määratud sekretär.

(2) Komisjoni kutsub kokku komisjoni sekretär ameti juhataja käskkirja alusel.

(3) Komisjon koguneb taotlusi läbi vaatama üldjuhul üks kord aastas.

(4) Komisjon võtab otsused vastu hääletuse teel. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole komisjoni liikmetest.

(5) Kui komisjoni liige on toetuse objektiks oleva kultuurimälestise või ehitise omanik, toetust taotleva juriidilise isiku töötaja, selle juhatuse liige või tulumaksuseaduse §-s 8 nimetatud seotud isik, taandab ta ennast otsustusprotsessist. Taandamine fikseeritakse komisjoni protokollis.

(6) Komisjon vaatab esitatud taotlused läbi ning teeb ameti juhatajale põhjendatud ettepaneku toetuse andmise või taotluse rahuldamata jätmise, toetuse suuruse ning vajaduse korral taotluse menetlemise edasilükkamise ja toetuse andmise tingimuste kohta 30 päeva jooksul pärast taotluste esitamise tähtaja lõppu.

(7) Komisjoni koosolek protokollitakse.

§ 9.   Toetuse andmise otsustamine või taotluse rahuldamata jätmine

(1) Iga komisjoniliige hindab taotluses kavandatavate tegevuste sobivust toetuse eesmärgiga, lähtudes järgmistest kriteeriumidest:

1) tööde vastavus objekti säilimise tagamisele;

2) objekti arhitektuurne, kunstiline või ajalooline väärtus, vanus, haruldus, silmapaistvus, terviklikkus, tüüpilisus, funktsiooni järjepidevus või autentsus ja objekti vaadeldavus avalikus ruumis;

3) originaalmaterjali olemasolu ja säilitamine;

4) omaniku senine panus ehitise või kultuurimälestise säilimise tagamisse;

5) jätkutööd.

(2) Taotlusele antakse hindepunkte järgmiselt:

1) kuni 5 hindepunkti lähtuvalt kavandatavate tööde vastavusest objekti säilimise tagamisele: 1 – kavandatavad tööd ei mõjuta eriti objekti säilimist (näiteks akende vahetamine); 5 – kavandatavad tööd on objekti säilimise tagamiseks esmatähtsad (näiteks katusetööd, tugikonstruktsiooni tugevdamine, vihmaveesüsteemid);

2) kuni 5 hindepunkti lähtuvalt objekti väärtusest ning olulisusest (objekti ajaloolise, arhitektuurse või muu väärtuse ning olulisuse koosmõju, vaadeldavus avalikus ruumis): 1 – ulatuslike ümberehitustega või muul moel on objekti eelnimetatud väärtused märkimisväärselt vähenenud, restaureeritav detail pole avalikult vaadeldav; 5 – haruldane, ajastutruult säilinud objekt, mille säilimist on väga oluline toetada, restaureeritav detail on avalikult vaadeldav;

3) kuni 5 hindepunkti lähtuvalt originaalmaterjali säilimisest: 1 – originaaldetail asendatakse uue detailiga; 5 – halvas seisukorras originaaldetail restaureeritakse;

4) kuni 5 hindepunkti lähtuvalt omaniku panusest ehitise või kultuurimälestise säilimise tagamisse: 1 – omanik ei ole varem panustanud aega ega raha endale kuuluva ehitise või kultuurimälestise säilimise tagamisse; 5 – omanik on panustanud piisavalt aega või raha endale kuuluva ehitise või kultuurimälestise säilimise tagamisse ning tööd on tehtud hea restaureerimistava kohaselt;

5) 3 hindepunkti, kui tegemist on mõnel varasemal aastal ameti antud toetuse kaasabil alustatud tööga.

(3) Komisjon järjestab taotlused saadud punktisumma alusel.

§ 10.   Toetuse andmise otsustamine või taotluse rahuldamata jätmine

(1) Toetuse andmise ja selle suuruse või toetuse andmisest keeldumise otsus vormistatakse ameti juhataja käskkirjaga viie tööpäeva jooksul pärast komisjoni ettepaneku edastamist.

(2) Toetust eraldatakse taotluste paremusjärjestuse alusel linnaeelarves selleks ette nähtud summa piires. Toetuse andmisel jaotatakse taotlused rühmadesse (kinnismälestised ja muinsuskaitsealal paiknevad enne 1940. aastat ehitatud ehitised, vallasmälestised, miljööväärtuslikel hoonestusaladel paiknevad enne 1940. aastat ehitatud hooned). Taotlused, mille rahuldamiseks ei ole eelarves piisavalt vahendeid, jäetakse rahuldamata.

(3) Kui komisjon ei ole ettepaneku tegemisel lähtunud määrusest või kui ettepanekus ei esitata põhjendusi, on ameti juhatajal õigus saata taotlus komisjonile uueks läbivaatamiseks. Komisjon peab taotluse uuesti läbi vaatama kümne tööpäeva jooksul. Kui komisjon keeldub ettepaneku muutmisest, teeb lõpliku otsuse toetuse andmise või andmisest keeldumise kohta ameti juhataja.

(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsusest, toetuse andmise otsusest või taotluse komisjonile uuesti läbivaatamiseks saatmisest teavitatakse toetuse taotlejat kirjalikult posti või e-posti teel viie tööpäeva jooksul pärast asjaomase otsuse tegemist.

(5) Toetuse andmise korral esitab amet 21 päeva jooksul pärast käskkirja andmist toetuse taotlejale allkirjastamiseks vormikohase lepingu, mis allkirjastatakse digitaalselt või vajaduse korral paberil. Lepingu vormi kehtestab ameti juhataja käskkirjaga. Lepingus sisaldub tööde kirjeldus, vahe- või lõpparuande esitamise tähtaeg, toetuse suurus, toetuse maksmise tingimused, poolte õigused, kohustused ja vastutus ning lepingu lõpetamise alused. Toetuse taotlejal on õigus leping sõlmida 30 päeva jooksul alates talle lepingu esitamisest. Kui toetuse taotleja ei tagasta allkirjastatud lepingut 30 päeva jooksul või kui pooled ei jõua lepingu sõlmimises kokkuleppele, kaotab toetuse taotleja lepingu sõlmimise õiguse ja amet lõpetab taotluse menetluse haldusaktiga.

(6) Väljaandmata toetuse arvelt võib käesolevas paragrahvis esitatud põhimõtete alusel ilma uut taotlusvooru välja kuulutamata anda toetust taotlejale, kelle taotlus jäi eelarvevahendite ebapiisavuse tõttu esialgu rahuldamata.

(7) Et tõsta esile ja tunnustada kultuurimälestiste või muinsuskaitsealal ja miljööväärtuslikel hoonestusaladel asuvate ehitiste restaureerimist, annab amet komisjoni ettepanekul üks kord aastas toetust eeskuju andvate restaureerimistööde korraldajatele. Toetust antakse eelneva kalendriaasta jooksul eeskujulikult restaureeritud hoone eest, millel on säilitatud maksimaalselt algset materjali, tööd on teostatud heast restaureerimistavast lähtuvalt ja kõigi vajalike dokumentide alusel. Käesolevas lõikes sätestatud juhtudel ei rakendata toetuse andmisel korras toetuse taotlemisele, menetlemisele, aruandlusele ja kontrollile sätestatud nõudeid.

4. peatükk
TOETUSE MAKSMINE JA KONTROLL

§ 11.   Toetuse maksmine

(1) Toetuse maksmist ja kasutamist reguleerivad kord ning ameti ja toetuse saaja vahel sõlmitud leping.

(2) Toetus makstakse lepingu alusel kas ühekordse maksena või osade kaupa toetuse saajale välja pärast töö või tööetapi lõpetamist ja inspekteerimist ning aruande kinnitamist. Toetust ette ei maksta.

(3) Kui toetus makstakse välja osade kaupa, ei tohi osamaksete summa enne lõpparuande kinnitamist ületada 70% toetuse summast.

§ 12.   Aruandlus ja kontroll

(1) Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse kasutamise kohta vormikohase vahe- või lõpparuande lepingus kokkulepitud korras ja tähtajaks. Aruande vormi kehtestab ameti juhataja käskkirjaga ning see on kättesaadav Tallinna veebilehel.

(2) Aruandes esitatakse järgmised andmed:

1) restaureerimise periood;

2) restaureerimistöö kogumaksumus;

3) restaureerimistöö lühikokkuvõte.

(3) Aruandele tuleb lisada kulu- ja maksedokumentide koopiad.

(4) Ameti juhatajal või tema volitatud isikul on õigus nõuda toetuse saajalt vahearuandeid ja selgitusi, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist. Toetuse kasutamise kontrollimine vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(5) Kui toetuse saaja on esitanud valeandmeid, ei teosta töid lepingule vastavalt või ei esita aruannet tähtajaks, on ameti juhatajal õigus toetuse lepingust taganeda ning vastavalt rikkumise ulatusele jätta toetus välja maksmata ja/või juba makstud toetus või selle osa tagasi nõuda.

5. peatükk
RAKENDUSSÄTE

§ 13.   Määruse kehtetuks tunnistamine

Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 määrus nr 65 „Restaureerimistoetuse taotlemise ja menetlemise kord” tunnistatakse kehtetuks.

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

Text Box: Eelnõu esitaja: Tallinna Linnavalitsus
 
 Eelnõu koostaja: Tallinna Kultuuriväärtuste Amet



Seletuskiri

Tallinna Linnavolikogu määruse eelnõu

„Restaureerimistoetuse andmise kord” juurde

Tallinna Linnavolikogu määrus „Restaureerimistoetuse andmise kord” reguleerib Tallinna linna haldusterritooriumil paiknevate kultuurimälestiste, muinsuskaitsealal paiknevate enne 1940. aastat ehitatud ehitiste ja miljööväärtuslikel hoonestusaladel paiknevate enne 1940. aastat ehitatud hoonete restaureerimistöödeks ning eeskujuliku restaureerimistöö tunnustamiseks ette nähtud toetuse taotlemist, taotluse menetlemist, toetuse maksmist ja kontrolli toetuse kasutamise üle.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 alusel kuulub volikogu ainupädevusse toetuste andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine. Muinsuskaitseseaduse § 29 lõike 3 alusel võib mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise hooldamiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks või optimaalsete säilitustingimuste tagamiseks taotleda toetust riigieelarvest või valla- või linnaeelarvest.

 

Praegu reguleerib restaureerimistoetuste andmist Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 määrus nr 65 „Restaureerimistoetuse taotlemise ja menetlemise kord”. Kehtiv kord võimaldab toetada Tallinna üldplaneeringuga kehtestatud miljööväärtuslikes piirkondades ja Tallinna linna haldusterritooriumil asuvate enne 1940. aastat ehitatud ja/või arhitektuuriliselt väärtuslike elamute arhitektuursete originaaldetailide restaureerimist ja algupäraste eeskujul taastamist. Korras ei ole täpsustatud, millised elamud on arhitektuurselt väärtuslikud. Samuti ei kasutata selles kultuurimälestise mõistet, mis välistab selliste mälestiste toetamise, mis ei ole elamud (sh vallasmälestised). Et laiendada ja täpsustada omanike ringi, kes võivad taotleda restaureerimistoetust ning seada toetuse eraldamiseks selgemad kriteeriumid ja sõnastada hindamismetoodika, valmistati ette restaureerimistoetuse andmise uus kord.

 

Määruse eelnõu kohaselt on toetuse andmise eesmärk Tallinna linnas ajastutruu miljöö, arhitektuuri ja materjalikasutuse säilitamine. Toetuse andmine aitab tasakaalustada muinsuskaitseseadusest ja miljööväärtuslikest hoonestusaladest tulenevalt eraomandile seatud rangemaid piiranguid ning innustab ajalooliste originaaldetailide restaureerimist.

 

Toetust võib taotleda Tallinna linna haldusterritooriumil paiknevate järgmiste objektide või nende osade konserveerimiseks, restaureerimiseks, remontimiseks ja algsel kujul taastamiseks ning kultuurimälestise optimaalsete säilitustingimuste tagamiseks (nt signalisatsiooni paigaldamiseks; kõikidele nendele tegevustele viidatakse määruses ühtselt kui restaureerimisele):

·         kultuurimälestised (arheoloogia-, arhitektuuri-, kunsti-, tehnika- ja ajaloomälestised, sh vallasmälestised);

·         muinsuskaitsealal paiknevad enne 1940. aastat ehitatud ehitised (hooned või rajatised);

·         miljööväärtuslikel hoonestusaladel paiknevad enne 1940. aastat ehitatud hooned.

 

Kultuurimälestised (ehk mälestised) on mälestiseks tunnistatud kultuuriministri käskkirjaga ja nendel toimuvad tööd on reguleeritud muinsuskaitseseadusega. Kuigi mälestised ja nendel toimuvad tööd võivad olla väga erinevad, ulatudes altarite ja talamaalingute konserveerimisest suvemõisate ja tööstuskomplekside restaureerimiseni, käsitleb määruse eelnõu neid küllaltki ühtselt neid ühiselt reguleeriva muinsuskaitseseaduse tõttu. Eraldi on välja toodud (Tallinna vanalinna) muinsuskaitsealal paiknevad enne 1940. aastat ehitatud ehitised (hooned, rajatised) sest muinsuskaitseala ei ole seadusest tulenevalt mälestis. Paljud muinsuskaitsealal paiknevad hooned on eraldi mälestiseks tunnistatud, küll aga mitte kõik. Kuna muinsuskaitsealal paikneb ka uusi hooneid, ent restaureerimistoetuse eesmärk on ajastutruu miljöö, arhitektuuri ja materjalikasutuse säilitamine ning eeskujuliku restaureerimistöö tunnustamine, seati toetuse taotlemisel piir järgmiselt: muinsuskaitsealal paiknev hoone peab olema ehitatud enne 1940. aastat. Kinnismälestiste puhul sellist piirangut ei ole, kuna kaitse all on paljud kinnismälestised, mis on ehitatud pärast 1940. aastat.

 

Miljööväärtuslikud hoonestusalad (ehk miljööalad) on määratud linnaosade üldplaneeringute või teemaplaneeringutega, kus on sätestatud nende kaitse- ja kasutustingimused. Miljööalasid puudutavad üld- või teemaplaneeringud on kehtestatud Kesklinnas, Lasnamäel ja Pirital. Üldplaneeringu tööversioon on koostatud või menetluses Põhja-Tallinna (prognoositav kehtestamine 2016. aastal), Kristiine ja Nõmme linnaosal. Üldplaneeringutega reguleeritakse miljööaladel vaid hoone välisarhitektuuri, mistõttu interjööridetailide restaureerimist nendel aladel ei toetata.

 

Muinsuskaitsealal võib toetust taotleda rajatiste restaureerimiseks, mis on ehitatud enne 1940. aastat, miljööväärtuslikul hoonestusalal rajatiste restaureerimist ei toetata. Rajatist mõistetakse ehitusseadusest tulenevalt mis tahes ehitisena, mis ei ole hoone.

 

Restaureerimistoetuse eesmärgist ja miljööaladel paiknevate hoonete suuremast hulgast tulenevalt teeb käesolev eelnõu ettepaneku miljööaladel paiknevate hoonete jaoks võimaluse ühel aastal taotleda toetust vaid ühe ehitise ühe objekti või mitme ühesuguse objekti (nt kõik hoone aknad) restaureerimiseks. Piirangu peamine eesmärk on vähendada arendustööna tehtavate komplekssete rekonstrueerimis- ja restaureerimistööde toetamist. Toetust antakse tööde teostamiseks, mida alustatakse pärast toetuse taotlemise rahuldamise otsuse tegemist ja mis lõpetatakse hiljemalt sama aasta 30. novembriks.

 

Toetuse maksimaalne suurus on 10 000 eurot. Toetuse maksimaalne määr on 75% toetatava restaureerimistöö maksumusest. Toetust võib taotleda juriidiline isik või vähemalt 18-aastane füüsiline isik.

 

Teave toetuse, taotluse esitamise tähtaja ja toetuse saamise tingimuste kohta avalikustatakse aasta alguses Tallinna veebilehel. Käesoleval aastal avalikustatakse teave pärast määruse kehtestamist.

Toetuse taotlemiseks esitab taotleja Tallinna Kultuuriväärtuste Ametile vormikohase taotluse, mille lisana esitatakse:

1) kolm hinnapakkumist, milles kirjeldatud toetuse arvelt kavandatavad tööd ja tööde teostamisel kasutatavad materjalid vastavad heale restaureerimistavale. Kui kolme hinnapakkumist ei ole võimalik esitada muinsuskaitse tegevusluba omavate pakkujate puudumise tõttu (nt vallasmälestiste puhul), siis lisatakse seletuskiri;

2) fotod originaaldetailist, sh miljööväärtuslikul hoonestusalal paikneva hoone fotod kõikidest külgedest. Mälestiste kohta lisafotosid ei ole vaja, kuna dokumentatsioon sisaldub eritingimustes, projektis või konserveerimis- või restaureerimistööde tegevuskavas;

3) miljööväärtuslikul hoonestusalal paikneva hoone amortiseerunud originaaldetaili asendamise soovi korral muinsuskaitseseaduses sätestatud tegevusloaga restauraatori hinnang detaili tehnilisele seisukorrale. Hinnang on vajalik, et vältida restaureeritavate originaaldetailide asendamist koopiadetailidega;

4) miljööväärtuslikul hoonestusalal paikneva hoone originaaldetaili taastamise korral dokumentatsioon, mis tõendab detaili varasemat olemasolu, ning uue detaili tööjoonised ja töövõtete kirjeldus. Dokumentatsiooniks võib olla ajalooline foto, inventeerimisjoonised või hoone algne projekt, kui hoone ei ole valmis ehitatud planeeritust märkimisväärselt erinevana ning kui ajaloolised kihistused ei ole hoone algset arhitektuurset iseloomu olulisel määral muutnud. Kultuurimälestise või muinsuskaitsealal paikneva enne 1940. aastat ehitatud ehitise puhul asendavad dokumentatsiooni muinsuskaitseseadusega nõutavad muinsuskaitse eritingimused, projekt või konserveerimis- või restaureerimistööde tegevuskava. Mälestiste kohta ei ole lisahinnangut vaja, kuna dokumentatsioon sisaldub eritingimustes, projektis või konserveerimis- või restaureerimistööde tegevuskavas;

5) vallasmälestise puhul vajaduse korral muinsuskaitseseaduses sätestatud tegevusloaga restauraatori hinnang restaureeritava objekti tehnilisele seisukorrale. Vallasmälestiste eritingimused või konserveerimis- või restaureerimistööde tegevuskava ei anna alati objektist piisavat tehnilist ülevaadet, mille põhjal adekvaatseid hinnapakkumisi esitada. Uuringuid on sageli võimalik teha alles vahetult enne restaureerimistöö alustamist (nt seinamaalingute avamine, röntgenanalüüs).

 

Ametile esitatud taotlus registreeritakse. Amet kontrollib:

1) taotluses esitatud andmete õigsust ehitisregistrist, äriregistrist ja kinnistusraamatust;

2) Maksu- ja Tolliameti veebilehelt maksuvõlgade puudumist riigile (nt käibemaks, sotsiaalmaks ja füüsilise isiku tulumaks) ning ülelinnalisest võlgnike registrist (SAPi all) kohalike maksude maksuvõla puudumist;

3) esindusõigust.

Amet inspekteerib objekti, kui fotokogus puuduvad ajakohased fotod, kui taotleja esitatud fotod ei ole piisavalt selged või kui on kahtlus, et objektil on tehtud ebaseaduslikke töid.

 

Taotluste läbivaatamiseks moodustatakse kuni seitsmeliikmeline restaureerimistoetuse komisjon.

Komisjoniliikmed valitakse teenistujate tööalastest ülesannetest lähtuvalt. Komisjoni töös kutsutakse osalema Tallinna Linnavolikogu ja Muinsuskaitseameti esindaja.

Komisjon koguneb üldjuhul üks kord aastas 30 päeva jooksul pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist. Kui teisel poolaastal on eelarves vabu vahendeid, võib komisjon koguneda tihedamini. Vabu eelarvelisi vahendeid võib tekkida juhul, kui lepingust taganeb mõni taotleja, kellele on toetus määratud. See võib olla tingitud restaureerimistööde puudulikust planeerimisest või spetsialistide hooajalisest hõivatusest, mille tõttu võtavad restaureerimistööd sageli planeeritust kauem aega.

 

Hindamiskriteeriumite sõnastamisel tutvus Tallinna Kultuuriväärtuste Amet Vabariigi Valitsuse 7. septembri 2004 määrusega nr 294 „Riigieelarvest mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise hooldamiseks, sealhulgas valve- ja signalisatsioonisüsteemi paigaldamiseks, mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise konserveerimiseks, restaureerimiseks või optimaalsete säilitustingimuste loomiseks toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse andmise alused ja kord” ning selle rakendamist täpsustava Muinsuskaitseameti peadirektori 22. mai 2012 käskkirjaga nr 20-A „Ehitismälestiste ning muinsuskaitsealal paikneva ehitise konserveerimiseks, restaureerimiseks või optimaalsete säilitustingimuste tagamiseks, sh valve- ja signalisatsioonisüsteemi paigaldamiseks toetuste eraldamise juhend Vabariigi Valitsuse 07.09.2004 a määruse nr 294 täitmisel“.

Toetust antakse antud hindepunktide paremusjärjestuse alusel. Toetuse määramisel jaotatakse taotlused gruppidesse. Eri kategooriates hinnatakse miljööaladel asuvaid hooneid, muinsuskaitsealal paiknevaid ehitisi ja väljaspool vanalinna paiknevaid ehitismälestisi ning vallasmälestisi. Hindamise kriteeriumid on järgmised:

1) tööde vastavus objekti säilimise tagamisele;

2) objekti arhitektuurne, kunstiline või ajalooline väärtus, vanus, haruldus, silmapaistvus, terviklikkus, tüüpilisus, funktsiooni järjepidevus või autentsus ja objekti vaadeldavus avalikus ruumis;

3) originaalmaterjali olemasolu ja säilitamine;

4) omaniku senine panus ehitise või kultuurimälestise säilimise tagamisse;

5) jätkutööd.

 

Toetuse andmise ja selle suuruse või toetuse andmisest keeldumise otsus vormistatakse ameti juhataja käskkirjaga.

Toetuse määramise korral sõlmitakse taotlejaga vormikohane leping. Lepingus sisaldub tööde kirjeldus, vahe- või lõpparuande esitamise tähtaeg, toetuse suurus, toetuse maksmise tingimused, poolte õigused, kohustused ja vastutus ning lepingu lõpetamise alused.

Toetus makstakse lepingu alusel kas ühekordse maksena või osade kaupa toetuse saajale välja pärast töö või tööetapi lõpetamist ja inspekteerimist ning aruande kinnitamist. Toetust ette ei maksta.

Korras sätestatakse nõuded miljööväärtuslikul hoonestusalal paiknevate ehitiste restaureerimise aruandlusele. Aruandele tuleb lisada kulu- ja maksedokumentide koopiad.

 

Paragrahvi 10 lõikes 7 nimetatud kultuurimälestiste või muinsuskaitsealal ja miljööväärtuslikel hoonestusaladel asuvate ehitiste restaureerimistööde tunnustamise eesmärk on propageerida muinsuskaitselist mõtteviisi ning see ei kattu üleriigilise kauni kodu konkursi valiku kriteeriumitega, kus kandideerivad linnaosades välja valitud majad. Tunnustust saanud majad on avalikult linna veebilehel fotogaleriis eeskujuks.

Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 määrus nr 65 „Restaureerimistoetuse taotlemise ja menetlemise kord” tunnistatakse kehtetuks.

Restaureerimistoetusteks ettenähtud vahendid on planeeritud ameti eelarvesse. Restaureerimistoetuse määr aastate lõikes oleneb suuresti aasta eelarvest ja taotlejate hulgast.

Määruse eelnõu on läbi vaadanud Tallinna Linnakantselei õigusteenistuse õigusloome ja eelnõude osakonna keeletoimetaja. Arvestatud on finants- ja õigusteenistuse märkustega.

Eelnõu jõustub üldises korras, kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki