Uudised

Alates 1. augustist võib eramaal viibida ka öösiti

facebook
04.august 2014
Kui praeguseni tohtis tähistamata eramaal viibida päikesetõusust kuni loojanguni, siis alates 1.08.2014 võib seal olla ka öösiti. Marjade ja seente korjamise keelust tuleb omanikul eraldi teavitada. Kõige üldisem juhis looduses liikujale on, et kui maa­omanik pole selgelt mõista andnud (näiteks pannud välja silti «Eramaa» või «Võõrastele sisenemine keelatud»), et ta võõraid oma maale ei soovi, võib eramaal olla rahuliku südamega. Küll tuleb võõral maatükil viibides arvestada selle omaniku huve, eelkõige vältida omandi kahjustamist ja kodurahu häirimist.

Kui varasema seaduse järgi ei tohtinud võõral maatükil pärast loojangut viibida, siis uues seaduses seda keeldu pole. Tähistamata eramaal on lubatud ka ööbida ja telkida.
«Telkida võib siis, kui väljas pole keelavat märki. Kui telkima soovitakse jääda kauemaks kui 24 tundi, tuleb maaomanikult luba küsida,» selgitas Lamp. Uue seaduse kohaselt peab enne telgi püstipanekut jälgima, et telk jääks väljapoole elumaja arvestatavat nähtavus‑ ja kuuldekaugust. Avatud maastikul tuleb hoiduda elumajast vähemalt 150 meetri kaugusele. Need nõuded ei kehti ametlikel telkimisaladel.

Lõket tohib nüüd teha ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas. «Isegi kui on lõkkease näha, aga seal ei ole tähistust, et tegu oleks spetsiaalse kohaga, siis ei tohi seal lõket teha,» rääkis pressiesindaja.

Samuti võib igaüks, kuni maaomanik pole seda eraldi keelanud, korjata metsast seeni, marju, pähkleid, mahalangenud oksi ja muid loodussaadusi, kuid kasvavatelt puudelt oksi murda või puukoort koorida ei tohi.

Igaühele peab veekogude ääres liikumiseks olema  avatud vähemalt neljameetrine kallasrada,  laevatatavatel veekogudel peab see kümne meetri laiune.

Koeraomanikel tasub teada, et võõral maatükil liikudes peab koer olema lõastatud, kui maaomanikuga pole kokku lepitud teisiti. See kohustus ei kehti teenistuskoertele, kui need täidavad teenistusülesandeid, ja jahikoertele jahipidamise ajal.

Kõik looduses liikuja põhiõigused ja -kohustused on koondatud keskkonnaseadustiku üldosa seadusesse. Varem pidi matkaja neid kokku otsima asjaõigusseadusest, veeseadusest, looduskaitseseadusest, kalapüügiseadusest ja mujalt. Eelnimetatud õigusaktid täpsustavad endiselt erilisemaid olukordi, näiteks kuidas käituda kaitsealadel, veel liigeldes või kala püüdes. Tervikuna on keskkonnaseadustiku üldosa seadus Eesti õiguskorras täiesti uus nähtus.

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus

§ 32. Võõral maatükil viibimine

(1) Teise isiku omandis oleval maatükil (edaspidi võõras maatükk) võib viibida üksnes omaniku loal.

(2) Luba viibida võõral maatükil, välja arvatud õuemaal, eeldatakse olevat, kui omanik ei ole maatükki piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata võõraste viibimist maatükil.

(3) Võõral maatükil viibides tuleb järgida seaduses sätestatud piiranguid ja maatüki omaniku õiguspäraseid nõudeid ning võimalikult suures ulatuses vähendada keskkonnahäiringute teket.

(4) Võõral maatükil viibides tuleb arvestada maatüki omaniku huve, eelkõige vältida omandi kahjustamist ja kodurahu häirimist.

§ 33. Võõral maatükil asuva tee ja raja kasutamine

(1) Avalikult kasutatavaid teid ja erateid võib kasutada igaüks teeseaduses ning muudes seadustes sätestatud ulatuses.

(2) Teid, mis ei ole rajatised (edaspidi rada), võib kasutada jalgsi, jalgrattaga või muul sellesarnasel viisil liikumiseks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(3) Omanik ei või keelata eratee ega raja kasutamist jalgsi, jalgrattaga ega muul sellesarnasel viisil liikumiseks, kui kasutus põhineb väljakujunenud taval ega ole talle koormav.

§ 38. Kallasrada

(1) Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks.

(2) Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel kümme meetrit ning teistel veekogudel neli meetrit.

(4) Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada.

(5) Kalda omanik või valdaja võib kallasrada tõkestada kohaliku omavalitsuse üksuse või Põllumajandusameti kirjalikul nõusolekul ja põhjendatud vajaduse korral, nagu seda on loomade karjatamine või maa kuivendamine, kuid ta peab tagama tõkkest üle- või läbipääsu kallasrada mööda liikumiseks.


Vaata lisa Delfist:
http://tarbija24.postimees.ee/2875465/seadusemuudatus-lubab-eramaal-olla-ka-oositi

Loe ka Erametsaliidu arvamust:
http://www.erametsaliit.ee/et/2014/08/04/kas-eramets-on-koigi-jaoks/
Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki