Uudised

EPL: Teele Pehk ja Telliskivi selts saavutasid Pro Kapitaliga Kalaranna arendusprojekti kohta kokkuleppe

facebook
15.märts 2016

Umbes kümnendi jagu vaidlusi kütnud Kalaranna arendusprojekt võib peagi jõuda arhitektuurikonkursi väljakuulutamiseni. Telliskivi selts ja Kalaranna arendaja Pro Kapital leppisid kokku, et enam ala detailplaneeringu üle ei vaielda. Ühtlasi lõpetasid Pro Kapital ning Kalaranna aktivist ja Telliskivi seltsi liige Teele Pehk omavahelise kohtuvaidluse kompromissiga.

Nagu Eesti Päevaleht on varem kirjutanud, sai Pehk eraisikuna möödunud aasta augustis arendajalt nõude lükata ümber väidetavad valeväited, mida ta olevat esitanud ingliskeelsele väljaandele The Baltic Times. Pärast mitu kuud kestnud kohtuvaidlust allkirjastasid Pehk ja Pro Kapitali esindajad reedel kokkuleppe, millega nõustuti, et väljaanne tsiteeris Pehki ebatäpselt. Pro Kapital tasus Pehki eest ka 8400 eurot advokaaditasusid.

Ebatäpsed tsitaadid

„Mõninga uue informatsiooni valguses, mida nendelt kohtumistelt saime, võisid need tsitaadid, mis The Baltic Timesis olid, olla ebatäpsed,” märkis Pro Kapitali juhatuse liige Allan Remmelkoor. „Me ei pidanud ka siis vajalikuks vaidlust jätkata. Ka meie jaoks ei olnud oluline vaidlus kui selline, vaid meedias levinud jutu ümberlükkamine. Me raiusime ju kogu aeg, et me ei kavanda sadamat ja planeering ei näe ette ka suletud elamurajooni.”

Ometigi esitas Pro Kapital Pehkile hagi hoolimata sellest, et väljaanne oli Pehki palvel veebiartiklit parandanud ja selgitusega täiendanud. Pro Kapitali esindasid Soraineni büroo tuntud advokaadid: alguses Carri Ginter, pärast Allar Jõks.

Mullu detsembris ütles aga Pehk Eesti Päevalehele, et peab Pro Kapitali hagi LÄTAK-iks ehk legaalseks ähvardamiseks takistamaks avalikkuse kaasamist, mille mõte on avalikku aktivisti vaigistada. Samal seisukohal on Pehk ka praegu. „Ma ei saanud aru, miks seda hagi oli vaja,” sõnas ta. Pehki esindaja, PWC Legali vandeadvokaat Karin Henno lisas, et LÄTAK-ile viitasid ka muud asjaolud. „Tavapäraselt kaasataksegi sel puhul mõjuvõimsaid advokaate, et nõudekiri või hagi tunduks füüsilisele isikule eriti koormav,” märkis Henno.

Kompromissiga nõustus Pehk mitte vaidlustama Kalaranna detailplaneeringut ka pärast selle kehtestamist.

„Minu hinnangul on kompromiss võit ka mulle: mul ei suletud suud ja kavatsen ka edaspidi sellest kaasusest rääkida, sest kompromiss ei muuda kohtuasja olematuks. See on toimunud ja selline käitumisviis ei ole aktsepteeritav avalikus planeeringumenetluses ja avaliku ruumi kujundamisel,” lisas Pehk. Ta märkis, et Kalaranna juhtum näitab, kuidas arendajate ja kogukonna vahel on palju vastandumist ja selle süvenemise korral on kummalgi keeruline järele anda. „Oleme aastate jooksul näinud, kuidas mõlemad pooled jäävad endale kindlaks ja keskpõrandale kokku tulemist ei ole. Kohtuvaidluse lahenemine kompromissina mõjub seega loodetavasti positiivselt linlaste osalemisele avaliku ruumi planeerimisel,” märkis Pehk. „Kuna avalik reaktsioon sellele hagile oli nii negatiivne, siis see võis mõjutada Pro Kapitali soovi kompromiss sõlmida,” lisas Henno. „See on võit kodanikujulgusele.”

Kõik sai täpsemalt kirja

Remmelkoor märkis, et aastatepikkuse vaidluse tulemusena on Kalaranna planeering selgemaks saanud. „Hirmude vältimiseks on palju asju nüüd täpsemalt kirja pandud. Varem oli inimesi, kes arvasid, et kõik ei ole selge ja äkki on arendaja kuidagi pahatahtlik ja tahab selle varjus teha ikkagi midagi muud,” sõnas ta. „Lõplikele kokkulepetele eelneski lihtsalt nende tekstide täht-tähelt läbiarutamine ja täpsem kirjapanek. Meie jaoks ei ole midagi muutunud: meie mõte nii sadama, avalike territooriumide kui ka läbipääsetavuste osas oli ka varem täpselt nii nagu täna. Aga paljud inimesed arvasid, et mine tea, mida me seal teha kavatseme.”

Praegu ootab arendaja Harju maavanema seisukohta, kas detailplaneering vastab seadusele. „Mina optimistliku inimesena loodan, et enne suve saab see planeering kehtestatud,” ütles Remmelkoor. Pärast seda kuulutatakse välja arhitektuurikonkurss. „Järgmisena on tähtis, et Pro Kapital korraldaks Kalaranna arhitektuurivõistluse korrektselt ning et seal leitaks liivaranna tuleviku jaoks linnarahvale sobiv lahendus,” märkis Telliskivi seltsi liige, arhitekt Toomas Paaver.

________________________________________________________________________________________________

RAND SÄILIB

Üldjoontes on Kalaranna projekti puhul olnud kaks vastuolulist asjaolu: jahisadama rajamine ja liivaranna ulatus, millele kõik linnaelanikud peaksid ligi pääsema. Nüüdseks on Pro Kapital ja Telliskivi selts kokku leppinud, et jahisadamat ei tehta ja liivarand jääb ligipääsetavaks.

Kalaranna detailplaneering avalikustati esimest korda juba 2008. aastal ja äratas kohe suurt tähelepanu. 2011. aastal oli Kalarand Tallinna kultuuripealinna programmi osa. Sellest ajast on selts ja teised rannas käijad hoolitsenud ranna heakorra eest, prügiveo eest on tasunud Pro Kapital. 2012. aastal oli planeeringu teine väljapanek. Kultuurikilomeetri ja liivaranna säilimise toetuseks koguti 4000 allkirja. Mullu suvel püstitas Pro Kapital Kalasadama krundi ümber piirdeaia.

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki