Uudised

"Eesti ehitab 2016" messil esines meie juhatuse liige Andry Krass

facebook
08.aprill 2016
Rahvusvahelise ehitusmessil Eesti ehitab 2016 raames toimuval energiasäästuseminaril esines ettekandega ka Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige Andry Krass. Oma ettekandes, mille pealkiri oli „Koduomanik energiasäästmise eesliinil“, selgitas Andry koduomanike ootuseid eramute- ja kortermajade omanikele suunatud energiasäästuprojektide suhtes.  Ettekande teesid:

Koduomanik energiasäästmise eesliinil

Austatud ehitusmessi külalised, lugupeetud energiasäästuseminari korraldajad. Ma tänan mulle antud võimaluse eest esineda Teile ettekandega, mille teemaks on koduomanikud energiasäästu eesliinil.

Tarbitava energia kogust arvestades ei ole koduomanikud kindlasti kõige suuremad energiatarbijad, kuid ometi on meie näol tegu ühiskonnagrupiga, kelle hoiakutest sõltub olulisel määral energiasäästlik mõtteviis ning selle tulevik. Olen sellisel seisukohal seetõttu, et meie kliimavöötmes elamiseks vajame kvaliteetselt ehitatud hooneid, ning viimati nimetatud kvaliteediga on otseses seoses ka energiakulud. Eeltoodust tulenevalt mõjutavad koduomanikud energiasäästlikku mõtteviisi eelkõige kodukohavalikute kaudu, ning puudub põhjus kahelda, et me ei sooviks, et meie kodud on energia- ja keskkonnasäästlikud.  

 

Kes ei vaata tervikut, see ei näe midagi

Kuna koduomanike hulgas on suur hulk ka hinnatundlikuid tarbijaid, siis on energiaküsimused laiemalt ka Eesti Omanike Keskliidu, kes seisab 64 000 koduomaniku huvide eest, kõrgendatud huviorbiidis.

Kui mulle pakuti võimalust Teile siin täna esineda, siis pidasin tehtud ettepaneku vastuvõtmist oluliseks just viimaste huvisid silmas pidades, sest kahetsusväärselt tihti on minu praktikas ette tulnud olukordi, kus energiasäästu ja kodukulude alandamise saavutamise tulemusena halveneb koduomaniku elukeskkond või kahjustuvad naabrussuhted.

Minu enda esimesed mälestused energiasäästust pärinevad nõukogude aja lõpuaastatest - ajast, kui suure osa koduomanike lahutamatuks osaks oli sügisel aknavahede „kinnitoppimine“, mida tehti vahenditega, mis kellelegi parajasti kätte sattus. Organiseerimatus ja kontrollimatus, mis selle tegevusega kaasnes, on iseloomustanud ka suurt osa lähiminevikus läbiviidud suuremahulisi korterelamute energiasäästuprojekte, kus vatt asendus penoplastiga, ning eluruumide õhuvahetuse rikkumisel mindi eluruumisiseselt lahenduselt üle välispidisele. Minu sisemise veendumuse järgi sai selline olukord tekkida vaid seeläbi, et me ei keskendunud energiasäästuprojektide elluviimisel enda (koduomaniku) elukeskkonna parandamisele, vaid kitsale- ning lühiajalises perspektiivis saavutatavale eesmärgile.

Mul on rõõm märkida, et tänaseks on eeltoodud ühekülgse ja lühinägeliku lähenemise ajajärk korterelamute energiasäästlikuks muutmisel seljataha jäänud, ning me keskendume üha enam terviklahendustele ehk lahendustele, kus koos hoonete energiasäästlikkuse tõusuga paraneb ka nendes elavate või töötavate inimeste elukvaliteet.

 

Energiasäästumootor töötab kolmandikvõimsusel

Sageli ei ole olemasolevate hoonete energiasäästlikumaks muutmine võimalik nii, et sellega kaasneb nii koduomaniku elukeskkonna kvaliteedi paranemine, kui ka majanduslik efekt, ehk kodukulude vähenemine. Sellises olukorras on ainsaks mõeldavaks lahenduseks riigi ja kohalike omavalitsuste poolt loodud toetuste süsteem, mida hinnatakse koduomanike hulgas kõrgelt, kuid mille puhul ei saa jätta märkimata, et umbes 2/3 eesti koduomanikest [1] ei ole riigi poolt pakutud energiasäästutoetused kättesaadavad. Ma ei julge kindlalt väita, et senise toetuste süsteemi õiglasemaks muutmise tulemusena suureneks koduomanike poolt läbiviidavate energiasäästuprojektide arv kordades, kuid ilma kahtlusteta saab öelda, et sellisel juhul oleks koduomanike poolt kasutatavad energiasäästulahendused tänasest mitmekülgsemad ja ka senisest oluliselt suuremale osale eesti ühiskonnast huvipakkuvad.

Koduomanike sissetulekute suurust ning hoonete tervikliku renoveerimise maksumust silmas pidades, jääb riiklik tugi koduomaniku ökolooglise jalajälje vähendamisel kindlasti suureks mõjutajaks veel ka nähtavas tulevikus. Seetõttu tasub mõelda selle üle, kas olemasolevad koduomanikele suunatud toetuste süsteemid annavad nii eraldi, kui koosmõjus parima võimaliku efekti energiasäästliku mõtteviisi süvenemiseks eesti ühiskonnas.

 

Andry Krass,

Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige

 

 

Ehitusmessil Eesti ehitab-2016, 08.04.2016.



[1] Korteriomanike ühisuse valitsemisvormi kasutavatele korteriomanikele ja eramajade omanikele.

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki