Uudised

Ärileht: Koguni veerand inimesi oleks valmis elama riigi üürikorterites

facebook
05.mai 2016
Mullu kirjutas Eesti Päevaleht Valga plaanist rajada kesklinna lagunevatesse, ent arhitektuuriväärtusega majadesse üürikorterid. Värske uuring näitab, et inimesed oleksid valmis üürikorterites elama küll. Uuringust selgus üllatavalt, et tervelt 26% Eesti elanikke oleks riigi üüri-korterisse kolimisega päri. 

Riigi üürikorterite programm oli omal ajal sotsiaaldemokraadist majandus- ja kommunikatsiooniministri Urve Palo üks olulisemaid algatusi. Palo tõdes nimelt, et paljudes väikelinnades ei ole võimalik eraomanikelt piisavalt korralikke kortereid üürida ja see takistab spetsialiste sinna kolimast. Riigile kuuluvate üürikorterite programm oleks Palo arvates olnud üks võimalik lahendus.

Urve Palo pole enam minister ja riigi üürikorterite teema on nüüd endale südameasjaks võtnud tema erakonnakaaslasest ettevõtlusminister Liisa Oviir. Just Oviiri juhtimisel tellis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) uuringu, mis kaardistab Eesti elanike suhtumist eluasemesse

Uuringu tulemused olid üllatavad ka ministrile endale. Arvestades statistikat, mille järgi elab Eestis üüripinnal vaid 10% inimesi, ja levinud arvamust, et Eesti inimene eelistab pigem eluaset omada kui üürida, pidas Oviir tõenäoliseks, et valmisolek riigi üürikorterites elada jääb samuti kuhugi 10% juurde.

„Kuid tulemused näitavad, et inimesed liiguvad paindlikuma elustiili poole, kus elukoht ei määra töökohta, vaid töökoht määrab elukoha, ning inimesed ei ole enam nii kinni soovis eluaset omada, vaid on valmis seda ka üürima,” kommenteeris Oviir.

Probleemi, et inimesed ei saa sageli töötada oma kodulinnas, on uuringu tulemusi vaadates raske eitada. Selgub, et lausa veerand peresid on sellised, kus vähemalt üks pereliige töötab kas mõnes teises linnas või koguni välismaal. Selgelt tuleb esile seos, et mida väiksemas kohas inimene elab, seda sagedamini töötab mõni pereliige kodust eemal.

Oviir usub, et üürikorterite loomist riiklikult toetades saaks kindlasti inimeste elu- ja töökohavalikut mõjutada. Ta peab seda nii ääremaastumise lahenduseks kui ka inimeste Eestisse jäämise eeltingimuseks.

Valga linnapea Kalev Härk, samuti sotsiaaldemokraat, nõustub, et riiklikult toetatud üürikorterite programm võimaldaks teha eluasemeturu paindlikumaks ja toetada töökohtade teket väljaspool Harju- ja Tartumaad.

„Näiteks kui inimene leiab endale sobiva töökoha Valgas, siis pole tal vajadust hakata eluaset endale ostma, vaid saaks selle lihtsa vaevaga üürida. Kui vajadused muutuvad, siis ei pea tegelema kuluka ja aeganõudva ostu-müügiga, vaid on võimalik leida uus ja sobivam üüripind,” põhjendas t

Kuna väljaspool Harjumaad on üürikorterite valik ja seisukord kasin, juhtub Härgi sõnul järjest sagedamini, et uue töötaja leidmist pärsib tänapäevaste eluruumide puudumine ning kahjuks ei ole erainvestorid pika tasuvusaja ja kapitali puudumise tõttu veel valmis võtma riski arendada üürikortereid kõikjal Eestis.

Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman suhtub riigi üürikorterite programmi kriitilisemalt ja peab seda ebavõrdseks konkurentsiks. „Neil, kes on ostnud investeeringuteks hulga kinnisvara või ehitanud maju, tuleb nüüd hakata riigiga konkureerima,” pidas Sooman seda vabasse ettevõtlusse sekkumiseks.

Riigi üürikorterite algatuse kohta on varem skepsist väljendanud ka sotsiaaldemokraatide koalitsioonikaaslased Reformierakonnast.

Küsimustele, kes ja millal hakkab üürikortereid ehitama ning kuidas kujuneb üürihind, lubati MKM-ist vastused anda siis, kui üürielamute kontseptsioon kinnitatakse, ehk ilmselt juuni alguses.

 

 

Üürikorterite programm algab tuleval aastal

Riiklik üürikorterite programm peaks rakenduma aastail 2017–2020. Esimese etapina valmib juhtprojekt, mis töötatakse välja sellel aastal ja mille elluviimiseks on 2017. aasta riigieelarvesse planeeritud 2,5 miljonit eurot.

Igaks järgmiseks aastaks on planeeritud viis miljonit eurot riigi investeeringuid, millele lisanduvad omavalitsuste ja erasektori investeeringud. Kokku on riigieelarve strateegias seega üürikorterite tarvis plaanitud 17,5 miljonit eurot.

Seni on MKM arvanud, et riigi üürikorterid võiks olla kokku 6000. Programmi sihtrühmad on väiksema sissetulekuga leibkonnad, eelkõige noored spetsialistid, noored pered ja eakad.

 

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki