Uudised

Priidu Pärna Eesti Päevalehes: Ettevõtlusvabadus ei ole ülim õigus

facebook
10.mai 2016

Majandustegevuse piiranguid on kõrtsidele kehtestanud ka riigid, kus joomiskultuur on oluliselt kõrgemal järjel kui Eestis.

Kopenhaageni 170-aastane tivoli on kena aiaga piiratud lõbustuspark, kus saab meelt lahutada, süüa ja pidutseda. Linnaelanikke ei häirita ning pargi väravad suletakse nädalavahetustel kell 12 õhtul. Ka Tallinna vanalinnast on kujunenud omamoodi ööpäevaringne tivoli, kus linnamüüride vahele, kunagisse Toompea magalasse on ennast sisse seadnud meelelahutustööstus.

Kui vanalinnas kõndides pea kuklas hoida, siis on selge, et viibime elamurajoonis. Kõrgemal on korterid ja all äriruumid. Millalgi on lillepoed, kingaärid ja vürtspoed asendunud kõrtside, lokaalide ja pubidega. Millise planeeringuga on muudetud vanalinna sihtotstarvet? Vanalinna elanikud oleksid justkui „Mägra maja” tegelased, kes võõraid sisse lastes on sattunud olukorda, kus enda peavari satub ohtu. Linnavalitsus on ohtralt kauplemislube välja andes loonud olukorra, mis häirib öötundidel tõsiselt püsielanike elu. Nüüd püüab linn džinni purki tagasi toppida ja majandustegevust piirata. Linnaosavanem Alar Näämele võib paljugi ette heita, kuid võrrandi „avalik kord + ettevõtlusvabadus x elanike õigused” lahendamiseks tahaks talle jõudu ja tarkust soovida.

Kohaliku omavalitsuse ülesanne on lahendada kohaliku elu küsimusi ja Nääme kriitikud eksivad, kui arvavad, et ta ei tegele kohaliku elu korraldamisega. Ajalooliselt on rae põhiülesanne olnud kauplemise ning laatade ja turgude korraldamine. Ettevõtluse reguleerimine ei ole ainult riigi ülesanne. Vaba turumajandust kohtab praegu ainult kirbuturul ja reeglite eesmärk on ühiselu korraldades eri huvisid arvestada.

Müügipiirangute vastaste retoorika rõhub ettevõtlusvabadusele ja kasutab lahmivaid loosungeid, nagu pandaks vanalinn lukku ja kehtestataks komandanditund. Kas ettevõtlusvabadus on Eestis tunnistatud ülimaks õiguseks, mida ei tohi puutuda, ja see, kes puutub, muutub kohe kivikujuks?

Põhiõiguste kaitsel ei kehti põhimõtet, et menševikud peavad järgima bolševike tahet.

Kui vaadata põhiseadust, siis nii see kindlasti ei ole. Põhiseaduse järgi on ettevõtlusega tegelemine küll isiku põhiõigus, kuid seadus võib kehtestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Samavõrd on põhiseadusega kaitstud omandiõigus, selle puutumatus ja vabadus oma omandit täisväärtuslikult kasutada. Need õigused on võrdsed ja mitte tähtsuse järjekorras reastatavad. Põhiõigusi saab sageli üheaegselt teostada ainult juhul, kui mõlemaid õigusi vajalikus ulatuses piiratakse, nii et see ei moonuta nende õiguste põhiolemust.

Kas vanalinna tänavatel avaliku korra tagamiseks ja omandiõiguse rikkumise piiramiseks on õigustatud ettevõtlusvabadust piirata? Põhiseaduse valguses tuleb sellele vastata jaatavalt, kui need piirangud on proportsionaalsed.

Lõpetada või piirata müra

Pigem häirib selle diskussiooni puhul asjaolu, et vanalinna elanike huvide arvestamist peetakse teisejärguliseks. Räägitakse paari­sajast kardinate tagant piiluvast inimesest, kes peavad ettevõtlusvabaduse, linnatänavatel joomise ja laaberdamise soovi ees kummardama ning oma kinnisvara väärtuse vähenemisega leppima. Õigus avalikus ruumis pidutseda ei ole põhiõigus. Põhiõiguste kaitsel ei kehti põhimõtet, et menševikud peavad järgima bolševike tahet. Iga üksikisiku põhiõigus on riigi kaitse all, vastasel juhul tuleb selle õiguse rikkumine talle hüvitada.

Asjaõigusseadus paneb paika, kui palju on kinnisvaraomanik kohustatud taluma naaberkinnistult tulenevat mõjutust. Taluma ei pea mõjutust, mis oluliselt kahjustab sinu kinnisasja (kodu) kasutamist. Enamik eraõiguslikke kohtuvaidlusi omanik versus müra tekitaja on lõppenud omaniku võiduga: kohustusega mõjutus lõpetada või selle mõju piirata (X-Baar, Võitlev Sõna jt). Kõrtside tegevuse piiramist legitimeerib vajadus kaitsta avalikku korda ja kinnisvaraomanike põhiõigusi.

Majandustegevuse piiranguid on kehtestanud ka riigid, kus joomiskultuur on oluliselt kõrgemal järjel. Pubinduse sünnimaal Inglismaal piiras seadus veel paar kümnendit tagasi pubide lahtiolekut kella poole kümnega õhtul, mida hiljem pikendati 11-ni. 2005. aasta avalike majade litsentsimise seadusega on pubide lahtiolekuaja otsustamine täies ulatuses jäetud omavalitsustele. Seda ka põhjusel, et omavalitsus saaks lahtiolekuaega avaliku korra tagamise eesmärgil diferentseerida.

Odav viin ja orgiad jäägu minevikku 

Eesti seaduslooja usk paranenud joomakultuuri luhtus uue korrakaitseseaseaduse tagasipööramisega 2015. aastal. Mäletate veel poleemikat avalikus kohas alkoholi tarvitamise lubamise üle, kui sellega ei riivata isikute huve ja avalikku korda? Seda imelikum on kuulda kaitsekõnesid arutule ja loomalikule pidutsemisele vanalinna tänavatel. Alandav on, kui kodulinna tahetakse edaspidigi välismaal promoda kui odava viina, naiste ja orgiate paradiisi. Kui Eesti ei ole enam kaablikimpude sidujate maa, siis võiksid olla möödas ka orgiate paradiisi päevad.

Ajaliselt saaks reguleerida kange alkoholi müüki, tekitatava müra taset ja ka asutuste lahtiolekuaega.

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki