Uudised

Postimees: Gaasiseade vajab kontrolli nagu korsten

facebook
01.juuni 2016
Tehnilise järelevalve amet on seisukohal, et korteris oleva gaasiseadme eest vastutab selle omanik. Eesti Omanike Keskliit peab esmaseks aga ühistu vastutust.
Kodutarbija gaasiseadmetega seotud õnnetused saavad tavaliselt alguse omavolilistest ehitus- ja seadmete ümberpaigaldustöödest, mis on tehtud ilma spetsialiste kaasamata. Nii võivad lõpuks gaasiõnnetuseni viia näiteks akende vahetamine, korteri õhuvahetuse vähenemine
remondi käigus ja kööki väljatõmbeventilaatori paigaldamine ehk tegevused, mida Eesti omanike keskliidu (EOKL) sõnul on viimase 25 aasta jooksul teinud valdav osa Eesti korteriomanikest.

Gaasiseadmete ohutust puudutavate õigusaktide järgi peaksid kõik korteriomanikud, kelle korterites on toimunud ümberehitustöid, mis võivad gaasiseadmete tööd mõjutada, tellima oma seadmele erakorralise auditi.

2015. aastal vastu võetud seadme ohutuse seaduse kohaselt on gaasipaigaldise erakorraline
auditeerimine kohustuslik, kui puuduvad andmed eelmise auditeerimise kohta ja selline info puudub EOKLi arvates valdava osa vanemate gaasipaigaldiste kohta.

Tehnilise järelevalve ameti (TJA) tehnikaosakonna juhataja Priit Poschlini sõnul tuleb audit teha
esmakordsel gaasipaigaldise kasutusele võtmisel. «Kui seade vahetatakse välja, ostetakse uus ning see paigaldatakse samale asukohale, mille kohta on olemas kasutusele eelnev audit, siis uut auditit vaja pole,» selgitas ta. Samas rõhutas Poschlin, et kui soovitakse seade viia teise ruumi või sama ruumi teise seina ning töö käigus tõstetakse ümber näiteks gaasitorustik või tehakse muu töö, mida saab nimetada rekonstrueerimiseks, tuleb teha ka kasutuseelne audit. Samuti tuleb tellida audit juhul, kui gaasipaigaldis on võetud kasutusele ilma auditita. Kui kasutusele võtmisele eelnev või erakorraline audit on positiivse tulemusega, peab gaasipaigaldis
(seade, torustik, lõõrid, ventilatsioon) läbima regulaarselt hoolduse ja auditi tegija poole enam
pöörduma ei pea.


Ise ära pliiti vaheta

Kui ehitada ümber või vahetada mõnd gaasipaigaldisega seotud ehitise osa, pole samuti vaja teha auditit. Küll tuleks aga sellisel juhul arvestada, et muudatus võib mõjutada gaasiseadet, mistõttu peaks konsulteerima gaasitöö tegijaga või ventilatsiooni tööde tegijaga, kes hindaks muudatuse ohutust. Kui gaasiseadme varustamine vajaliku põlemisõhuga pole nõuetekohane – suitsulõõris puudub tõmme –, ei tohi seadet kasutada.

Näiteks on aga seaduserikkumine iseseisvalt gaasipliidi vahetamine, sest statsionaarselt
paigaldatava gaasiseadme juures tehtava töö puhul ei oma tähtsust, mis laadi tööga on tegemist. «Kui te ühendasite lahti gaasipliidi ja asendasite selle uuega, loetakse see tegevus gaasitööks, mida peab tegema üksnes eripädevusega isik, kellel on majandustegevuse registris vastav registreering,» ütles Poschlin. Gaasipliidi uuesti kasutusse võtmisel tuleb hinnata ka pliidi toimimiseks vajalike tehnosüsteemide korrasolekut.

Need nõuded ei kehti gaasivoolikuga ballooni ja gaasipliidi või muu sarnase gaasiseadme
ühendamisel – seda võib igaüks ise teha, kui ta seda oskab.

Gaasiseadmetele koostavad auditeid Eestis kaks ettevõtet: Inspecta Estonia OÜ ja Tehnoaudit OÜ, kelle töö keskmine hind jääb 50 euro kanti, aga lõplik summa oleneb siiski töö mahust. Auditi tulemus fikseeritakse protokollis, mis antakse omanikule. Koopia sellest jääb ka auditi tegijale. Kui dokumendid puuduvad, näiteks lähevad kaduma, tuleb audit tellida uuesti.

Gaasipaigaldise rekonstrueerimine (näiteks torustiku teisaldamine) ja muudatused, mis on seotud korstnaga, tuleb kooskõlastada korteriühistuga. Gaasiseadme hooldamine ja väiksem remont ei vaja kooskõlastust.

Ülevaadet seadmetest pole

Omanike keskliidule teadaolevalt puudub kohalikel omavalitsustel ja Tehnilise järelevalve ametil aga register, millest nähtuks, millistesse kortermajadesse on gaasiseadmeid paigaldatud. Samuti puudub ülevaade sellest, kui suurele osale korterites kasutatavatest gaasiseadmetest on kasutusele võtmise audit tehtud.

TJA sõnul on neil olemas andmed, mida võrguettevõtjad on esitanud liitumispunktide kohta.
Gaasiseadme või paigaldise auditite kohta ametil andmed aga puuduvad. «Tegemist on kasutusele võtmisele eelneva faasiga, mille osas peab järelevalvet tegema kohalik omavalitsus,» ütles Poschlin.

Ameti kinnitusel peab ühistu tagama kaasomandi nõuetekohasuse. «Korterühistul on seega õigus ja kohustus omada ülevaadet kaasomandi kasutusest, korterisisene gaasipaigaldis on aga
korteriomaniku oma ja tema vastutusel,» selgitas ameti esindaja.

Omanike esindusorgan peab ebaõigeks TJA seisukohta, et korteriühistul puudub vastutus korteri kooseisus asuvate gaasipaigaldiste – näiteks boilerite ja pliitide – korrashoiu osas ja see on üksnes omaniku vastutus. Omanike liit on seisukohal, et ühistu ülesanne on kaasomandi valitsemine ja kui gaasipaigaldis on korteritesse projekteeritud, siis tuleb seda lugeda kaasomandis olevaks, sõltumata asjaolust, et see asub korteriomaniku valduses, sest ühistu ülesanne on elamu ohutuse tagamine.

EOKL kutsub ehitiste ohutuse eest vastutavaid riiklikke institutsioone tegema kujunenud olukorrast sisulisi järeldusi, mitte veeretama vastutust vaid korteriomanikule. Seadme ohutuse seaduse  rakendamine ja järelevalve on Tehnilise järelevalve ameti ülesanne.

Omanike liidu juhatuse liikme Andry Krassi sõnul peaks TJA nõudma korteriühistutelt
gaasiseadmete ohutuse parandamiseks vajalike abinõude kasutusele võtmist, sealhulgas nende
regulaarset hooldamist. «TJA püüe vabastada korteriühistu talle seadusega pandud vastutusest on seda kahetsusväärsem, et valdaval enamikul korteriomanikest puudub TJA antud soovituste
täitmiseks vajalik kompetents, samuti puudub suurel osal korteriomanikest soovituste täitmiseks vajalik raha,» ütles ta. Ta on seisukohal, et tulenevalt rahaliste võimaluste piiratusest ei pane TJA soovitused piiri ka gaasiseadmete põhjustatud õnnetusjuhtumitele.
Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki