Uudised

EPL: Üleeuroopaline uuring näitab, et eestlaste elumajad on ühed Euroopa viletsamad

facebook
11.august 2016
Ligi viiendiku Eesti inimeste eluruumidest puudub kas veeklosett või vann või dušš. Viletsates tingimustes elamine suurendab tervishoiukulutusi ja ka kaudsemaid kadusid. Analüütikud soovitavad riigil aidata inimestel majad korda teha, et tervishoiukulusid vähendada.

Viiendikul Eesti inimestel ei ole kodus kas veeklosetti või vanni/dušši. Kümnendikul pole kumbagi, ei tualetti ega vanni/dušši. Seda kinnitab Euroopa Liidu agentuuri Eurofound äsja ilmunud analüüs.

Euroopa Parlamendi tellitud analüüs võttis aluseks Euroopa elukvaliteedi uuringute (EQLS) andmebaasi, kust saadi alusandmed elamute ja neis elavate inimeste arvu kohta. Kuigi üle Euroopa on olukord viimastel aastatel veidi paranenud, puudutavad kütte-, soojustus- ja ehitiste struktuuri ning ruumipuuduse probleemid endiselt märkimisväärselt suurt osa Euroopa Liidu elanikkonnast.

Eluruumide puudused mõjuvad negatiivselt neis elavate inimeste tervisele, soodustavad õnnetusi ning pärsivad produktiivsust ja majandust.

Raport toob esile ka eri riikide taseme tähelepanuväärse erinevuse. Kuigi ainult 3% Euroopa Liidu kodanikke andis teada, et nende kodus pole selliseid elementaarseid asju nagu veeklosett või vann/dušš, varjab see statistika tegelikult väga suurt erinevust. Kõige hullem on olukord Rumeenias, kus 22% elanikel ei ole tualetti ega tänapäevast pesemisvõimalust. Eesti on selles mõõduvõtus Läti ja Bulgaaria järel neljandal kohal, sest meil pole samuti ligi 20% elamistes kas korralikku tualetti või dušši/vanni. Elamisi, kus ei ole kumbagi, on pool neist ehk 10%. Põhjamaades ja Lääne-Euroopas seda probleemi enam õieti ei olegi.

Viletsad majad hakkavad tervisele

Eluruumide konstruktsiooni probleemid on veidi rohkem levinud. 12% EL-i elanikke tunnistas uuringus, et nende eluruumides on niiskust või lekkeid, ja 9% elas majapidamises, mille akendes, ustes või põrandas oli mädanikku. Jällegi on riikide vahel suur erinevus. Küprosel on selle hädaga kimpus lausa pooled elanikud, kuid Austrias või Rootsis esines seda vähem kui ühes elumajas kümnest. Eestis on mingit laadi konstruktsiooniprobleem veidi üle 40% elumajades. Niiskuse probleeme ilmnes Eestis 19,1% ja mädanikuprobleemi 22,4% eluruumide puhul.Kütteprobleemid olid enim levinud Poolas (24,4%), Leedus (24,1%) ja Eestis (23,0%). See näitab, et selline elementaarne asi nagu soe tuba ei ole tavaline veel märkimisväärses hulgas kodudes.

Eurofoundi analüüsi teine pool käsitleb seda, milline mõju on viletsatel eluruumidel nii inimeste tervisele kui ka kogu riigi kuludele. Seda nii otseses kui ka kaudses mõttes. Autorid toovad esile, et puudulikud elamud mõjuvad tervisele halvasti, aga soodustavad ka õnnetusi, mis kõik viib märkimisväärsete tervishoiukuludeni. Ent seni ei ole neid kulusid riikides välja arvutatud ega riiklikku poliitikat kujundades arvestatud.

Eesti kodudes on vähe ruumi

Eurofoundi arvutused näitavad, et kogu Euroopa Liidu peale kokku läheb inimeste viletsatesse majadesse elama jätmine kokku maksma ligi 194 miljardit eurot aastas. Samade majade puuduste kõrvaldamine või vähemalt nende vastuvõetavale tasemele parandamine maksaks 2011. aasta hindadega ligikaudu 295 miljardit.

Eesti esitatud andmete järgi on meil kokku 649 700 eluruumi. Kolm või enam probleemi oli neist 21% eluruumides, s.t viiendikul majadel oli midagi probleemset, mida tuleks remontida. Selle poolest edestab meid üksnes Läti, kus kolm või rohkem probleemi on 30,1% majadel, kolmandal kohal on Rumeenia 19,8%-ga. Samal ajal kimbutavad näiteks Taanis need probleemid kõigest 2,3% majade elanikke. Sama head olud on teistes Põhjamaades ja Lääne-Euroopa riikides.

Eesti ei hiilga ka selle poolest, kui palju on meie inimestel oma kodudes ruumi. Siin arvestatakse nii tubades iga elaniku kohta olevat ruumi kui ka ruumi, kus väljas – aias, terrassil või rõdul – istuda. Ruumipuudust tunnistas uuringus üle 30% eestlasi, Euroopa Liidus keskmiselt kurdab ruumipuudust veidi üle 20% elanikke.

Ühe elamuüksuse parandamise keskmine kulu oleks Eestis 5370 eurot. Seejuures on Eurofound võtnud arvesse iga riigi vastavaid ehitus- ja tööjõuhindu. Kokku läheks praegu puudulike majade kordategemine maksma ligi 2,4 miljardit eurot. Kui riik need tööd ära teeks, hoiaks ta otseste tervishoiukuludena aastas kokku 54,6 miljonit eurot ja kaudsete meditsiiniteenuste kuludena 1,1 miljardit eurot. Otseste ja kaudsete kulude kokkuhoid oleks kokku 1,2 miljardit eurot aastas. Kui riik investeeriks majade parandamisse, siis saaks ta ehituskulutustele kulunud raha tagasi veidi enam kui kahe aastaga, arvutasid raporti autorid. Eurofoundi aruanne toob ilmekalt esile surnud ringi, milleni viib majade unarusse jätmine.

Halvas seisukorras olevatesse majadesse tekib hallitus ja niiskus, seal on külm. Need olud soodustavad haigusi nagu astmat, reumat, allergiaid, kopsuhaigusi ja isegi infarkti ning vaimuhaigusi. Iga nimetatud probleem põhjustab otseseid kulusid alates tervishoiuarvetest kuni suuremate elektri- ja küttearveteni, aga ka kinnisvara kahjustatusest tulenevate kuludeni. Pealegi kaasnevad iga kahjustusega kaudsemad kulud: töölt haiguse tõttu eemal oldud päevad ja sellepärast kaotatud sissetulek. Võimatus kulutada või säästa, sest see kulub küttele. Kaugemale ulatuvad kahjud puudutavad lapsi, kes kehvades tingimustes kasvades jäävad haigestumiste tõttu pikki perioode koolist eemale ja saavad hiljem tööturul viletsamaid võimalusi.

Kasu on ärajäänud kuludest

Põhjuslikku seost elamuprobleemide ja halva tervise vahel laiemalt on raske konkreetselt tõendada, sest ka üldine vaesus, töötus, narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamine võib viia samade tagajärgedeni. Siiski näitab üha suurem tõendusmaterjal, et kui eluruume remontida, siis terviserisk väheneb.

Elutingimuste paranemine aitab ära hoida tervisekulutusi ja seda võib käsitleda kokkuhoiuna. Näiteks Suurbritannia NHS-i (riiklik tervishoiuteenistus) arvutused näitavad, kuidas selline investeering toimib ennetusena, sest vähem on vaja maksta meditsiiniteenuste, uute haiglate ehitamise, kiirabi, järelravi jms eest.

Kasu ei tulene üksnes potentsiaalsete kulutuste ärajäämisest, vaid ka sellest, mida majapidamised, majandus ja ühiskond sellest võidavad. Näiteks inimeste heaolu suurenemine, sotsiaal-majandusliku staatuse paranemine, tööhõive võimalused ja kohaliku majanduse stimuleerimine.

Paljude uuringute tulemused näitavad, et kui eluruume parandatakse, suureneb üldine heaolu. Iga remondiprojekt loob omakorda tööhõivet ja võib turgutada kohalikku majandust. Renoveerimistöid planeerides saab teadlikult pakkuda koolitust ja töökohti kohalikele töötutele, nii et linnuke saadakse korraga mitmesse lahtrisse.

Raporti autorid soovitavad riikidel koguda konkreetsemaid andmeid võimalikust mõjust oma riigis, et sekkumine oleks hästi planeeritud ja investeeringud õigustaksid end. Autorite sõnum on selge: investeerige inimeste majadesse, see tasub end ära juba õige kiiresti.

Terviseametist ega sotsiaalministeeriumist ei õnnestunud eile Eesti olude ja Eurofoundi soovituste kohta kommentaari saada.

Artikli autor: Kadri Ibrus

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitustegevuse valdkonnajuhi Ivo Jaanisoo sõnul on Eurofoundi raport ulatuslik. „Seega peame mõistlikuks Eurofoundi raporti soovitusi Eesti eluasemete kvaliteeti puudutavate otsuste tegemisel kaaluda,” ütles Jaanisoo. „Me tegeleme aktiivselt õigusloome täiustamisega, selleks et uute ning rekonstrueeritavate ehitiste sisekliima ja kuluefektiivse energiatõhususe näitajad oleksid Euroopas eeskujulikul tasemel.

Kui arvestada Euroopa riikide klimaatiliste olude erinevust ja vaadelda hoonete energiakasutust selle taustal, on juba praegu vaid seitsme Euroopa Liidu riigi eluasemed keskmise energiakasutuse poolest säästlikumad kui Eesti eluasemed,” ütles Jaanisoo. Ta lisas, et sisekliima näitajaid on keerulisem võrrelda, kuid Eestis olevate nõuete tase sarnaneb teiste liikmesriikide omadega. „Sisekliima arendamise olulisuse tõttu koostame ühtset määrust, mis koondab eri õigusaktides hoonete sisekliimale esitatud nõuded. Ühtlasi seisame selle eest, et erialaspetsialistide pädevus vastaks üha karmistuvatele tingimustele,” nimetas Jaanisoo kaks konkreetset tegevust, mis on Eestil käsil.

„Eestis kuulub avalikule sektorile võrreldes teiste EL-i liikmesriikidega väga väike osa kogu elamufondist, mis raskendab riigi võimalusi erinevate eluaseme- ja sotsiaalpoliitikate rakendamisel. Sellest hoolimata oleme teinud edusamme eluruumide omanikele või korteriühistutele suunatud toetusmeetmetega, mida koordineerib sihtasutus KredEx. Tänu sellele on renoveeritud suur hulk eluruume nii eramajades kui ka korterelamutes,” selgitas Jaanisoo.


Loe ka Euroopa elukvaliteedi uuringute kohta siit.

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki