Vajame tehniliselt teistsugust võrku

Juba tänane ja üha enam tulevane jaotusvõrk peab kohanduma kahesuunalise ja hüpliku energialiikumisega, mille toob kaasa hajaenergeetika, salvestustehnoloogia ja elektritranspordi areng. Samuti tuleb võrku tugevdada, et vältida tootmisseadmete poolt tekitatavaid häireid klientide koduseadmetele.

Võrk peab olema piisava läbilaskevõimega, et toime tulla väga hüplike eri suunas liikuvate energiahulkadega – näiteks oludes, kus lülitatakse tööle elektritootmisseade või vajatakse lühiajaliselt suurel hulgal võimsust elektriauto laadimiseks. Peame olema valmis selleks, et võrgu töörežiimid muutuvad järjest ettearvamatumaks.

Hinnatõus ei ole lahendus

Kõigi muutuste juures ei saa aga unustada tarbijate elementaarset ootust – saada üha töökindlamat võrku mõistliku hinnaga. Näeme, et võrguteenuse hinnatõus ei ole täna enam võimalik – alternatiivsete energialahenduste hinnad hakkaksid lähitulevikus paljude klientide jaoks liiga lähedale jõudma tasuvuspunktile. Samuti ei ole nähtavas tulevikus eriti tõsiseltvõetav ainult alternatiivlahendustele üleminek - võrk on meie varustuskindluse tagajaks neil päevadel, mil päike ei paista ja tuul ei puhu.

Seega peame otsima teistsuguseid lahendusi küsimusele, kuidas kapitalimahukat ja vähemobiilset vara nagu elektrivõrk, mida kasutatakse üha hüplikumalt ja vähem, majandada selliselt, et oleks tagatud klientide jaoks rahuldav kvaliteet ja hind. Lahendused siin on mitmetahulised ja komplekssed ning neist täpsemalt juba edaspidi. Kindlasti kõlavad nii mõnedki võimalikud vastused juba sel reedel Arvamusfestivalil, kus arutleme selle üle, millist elektrivõrku me vajame.

Artikli autor: Tarmo Mere, Elektrilevi juhatuse esimees