Uudised

Maaleht: Maamaksutõus lööb üürnikke ja suuromanikke

facebook
01.september 2016
Asjaolu, et viimatine maa korraline hindamine tehti 15 aasta eest ja paljudes kohtades on maa väärtus toonasega võrreldes mitu korda kerkinud, sunnib keskkonnaministeeriumi algatama uue maa hindamise protsessi.

Üks, mida soovitakse sätestada, on maa korralise hindamise läbiviimise kord. Seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuses märgib keskkonnaministeerium (KKM), et maa korraline hindamine võiks toimuda igal neljandal aastal pärast eelmist hindamist.

KKM loodab eelnõu teksti paberile saada ja avalikkuse ette tuua hiljemalt järgmise aasta jaanuaris, seaduse eeldatav jõustumise aeg on 1. juuli 2017. Uues seaduses seatakse põhimõtteks, et ka edaspidi otsustab maa maksustamise määra üle oma haldusterritooriumil kohalik omavalitsus, kuid uuendusena soovitakse tagada, et iga korralise hindamisega ei kaasneks automaatselt maamaksu tõusu. Sest kui praegu vanadel tingimustel maa korraline hindamine läbi viia, tõuseks mõnel kunagisel põllul, mis vahepeal elamutega täitunud, maamaks hoobilt mitu korda.

Maamaksu hüppelise kerkimise vältimiseks lüüakse maa hindamine ja maa maksustamine teineteisest lahku erinevalt praegusest, kus maa hindamise tulemused on automaatselt aluseks ka maamaksu kehtestamisel.

Asi on selles, et piirkondades, kus kinnisvaraarendus aktiivne, on maa kui kinnisvara väärtus viimase kümnendi jooksul mitmeid kordi kerkinud. Seda näitavad konkreetsete tehingute puhul ette võetud kinnisvarahindamised, mille tulemuste ja kunagise maa maksustamise hinna vahel on teinekord väga suured hinnakäärid. Nimelt võtavad kinnisvarahindajad hindamise aluseks konkreetses piirkonnas viimasel ajal sooritatud ostu-müügitehingute keskmise hinna.

Kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark ütleb otse välja, et tema meelest tähendab maa korralise hindamise läbiviimine ka maamaksu tõusu. Jutud, et nii saab maaomanik aimu oma maa tegelikust väärtusest, on Toompargi hinnangul aga demagoogia kõrgem pilotaaž. Tema sõnul ei näi säärase jutu ajaja maa maksustamise süsteemist ja turuväärtuse kujunemisest midagi teadvat.

„Maa n-ö masshindamine on meil jäänud aastateks kapinurka tolmuma, ja kui seda nüüd teha, siis kõige suuremad kannatajad oleksid need nn vastikud kapitalistid – ettevõtjad, kelle valduses rohkem maad, kui pelgalt elukondlikuks vajaduseks kulub,” ilmestab Toompark olukorda. “Viimasel kümnendil on turule tulnud hulgaliselt üüriinvestoreid, kes peaksid nüüd maamaksu võimaliku tõusu järel üürnikelt rohkem raha küsima. Selleks tuleb lepingud ümber teha, kusjuures näiteks põllumaade puhul võivad hinnakäärid senise ja uue vahel olla ikka päris suured.”

Toompargi sõnul pole maamaksule niikuinii head põhjendust – võetakse lihtsalt sealt, kust on võtta. Ta leiab, et elamumaa peaks jääma Eestis maksuvabaks, olenemata selle suurusest.

Aga kas siis riik unustas maa korralise hindamise 15 aasta jooksul lihtsalt ära?

Anonüümsust palunud valitsusametniku sõnul on asi siiani jäänud poliitilise üksmeele puudumise taha. Ehk nagu maarahvas tavatseb öelda – ära puutu s***a, hakkab haisema. Nii on vahepealsel ajal olnud keskkonnaministreid, kes jaganud seisukohta, et n-ö riiklikku maa hindamist pole vaja ja maa maksustamisel piisab turuhinna aluseks võtmisest. Paraku kohtades, kus tehinguid on vähe, ei pruugi mõne üksiku tehingu hind olla pädev, et selle alusel kogu piirkonna maa maksustamise hinda määrata.

Anonüümsust palunud valitsusametniku sõnul on asi siiani jäänud poliitilise üksmeele puudumise taha. Ehk nagu maarahvas tavatseb öelda – ära puutu s***a, hakkab haisema. Nii on vahepealsel ajal olnud keskkonnaministreid, kes jaganud seisukohta, et n-ö riiklikku maa hindamist pole vaja ja maa maksustamisel piisab turuhinna aluseks võtmisest. Paraku kohtades, kus tehinguid on vähe, ei pruugi mõne üksiku tehingu hind olla pädev, et selle alusel kogu piirkonna maa maksustamise hinda määrata.

________________________________________________________________________

Maamaks seotakse maa hindamise tulemustest lahti

Maa-amet/Keskkonnaministeerium

Keskkonnaministeeriumil ei ole valminud seaduse eelnõu, vaid tegu on maa hindamise seaduse ja maakatastriseaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsusega, millega selgitatakse välja uue eelnõu väljatöötamise vajadus.

Väljatöötamiskavatsus sisaldab kaht peamist muudatust.

Esiteks määratakse kindlaks korralise hindamise läbiviimise ajaline intervall – teiste riikide kogemusi ja Eesti eripära arvestades toimuks hindamine igal neljandal aastal. Muudatuse tulemusel on maa korralise hindamise tulemused ajakohased ja peegeldavad hindamise aasta turutasemeid. Ajakohaste maa korralise hindamise tulemuste korral saab iga maaomanik ülevaate oma maa hetkeväärtusest ning võimaluse kasutada väärtuseid tsiviilkäibes ning riigiga seotud menetlustes. See omakorda korrastab kinnisvaraturgu, muutes tehingud läbipaistvamaks.

Teine oluline muudatus on maa maksustamise lahtisidumine selle korralisel hindamisel saadud väärtusest. Muudatuse tulemusena välditakse olukorda, kus maa korralise hindamise järgselt tuleks uusi tulemusi kasutada kohe ja vältimatult maksustamisel. Seega on muudatuse eesmärk vältida järsku maamaksu tõusu.

Tulemuste kasutamine maksustamisel on edaspidi võimalus, mitte kohutus, nagu maa hindamise seadus seda hetkel ette näeb.


PANE TÄHELE:

Riik unustas maa aastaid hindamata?

KKM koostas maa hindamise seaduse ja maakatastriseaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse.

Maa korralist hindamist on Eestis läbi viidud kolmel korral: 1993., 1996., ning 2001. aastal.

Nüüd plaanitakse kaht põhilist muudatust:

1) määratakse kindlaks korralise hindamise läbiviimise ajaline intervall – hindamine toimuks igal neljandal aastal;

2) maa maksustamise lahtisidumine maa korralisel hindamisel saadud väärtusest. Kehtiva seaduse järgi tuleb maa korralise hindamise tulemusi maa maksustamisel automaatselt kasutada. Edaspidi peab hindamise tulemuste kasutamine maksustamisel olema võimalus, mitte kohustus.

Maamaksu suurus sõltub kohaliku omavalitsuse kehtestatud maamaksumäärast, mis praegu on 0,1–2,5% maksustamishinnast.


Artikli autor Ain Alvela

 


 

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki