Uudised

Õhtuleht: Põhiseadus ei punasta – Rail Balticu alla jääv maa võetakse omanikelt vägisi käest

facebook
02.september 2016
"Siiani ei ole sundvõõrandamise osas minuga isiklikult keegi rääkinud, välja kutsutud mind ei ole ja mingit ettepanekut pole veel tehtud. Olen täielikus teadmatuses," ütleb Kohila valla taluperemees, kuuldes sundvõõrandamise seaduse muudatusest, mis aitab riigil Rail Balticu  trassi alla jääva maa kiiresti ja odavalt kätte saada.

Rail Balticu suurprojektiga on ebavõrdset võitlust peetud juba aastaid. Küsimust, kes keda, pole selles mõõduvõtus ammu enam laual. Tugevam on saanud oma tahtmise: trassid on paberil, esimene raha Euroopa avarustest juba liikvel, maahindajad ja ülesostjad kavandamas kutsumata külaskäike. Maaomanike, keskkonnakaitsjate ja teiste skeptikute meeleheitlik vastupanu on murtud. Rong on läinud.

Veel hiljuti arutati kogukonniti ja isekeskis, kui palju võiks riik maaomanikele nende tahte vastaselt ära võetava maa eest maksta. Juhul, kui sellisele heldusele üldse loota saab, arvas nördinud maarahvas. Siiski soovitasid kaasatundjad taluperemeestel lõpuni kindlaks jääda ja kui riigi surve väga jõhkraks läheb, kas või kohtutee jalge alla võtta.

Rail Balticu projekti plaane ettevalmistav ametnikkond nägi selles ohtu. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) leiti, et tuleb muuta kinnisasja sundvõõrandamise seadust, mis võimaldaks Rail Balticu raudteetrassile ette jäävate maade omanikelt nende vara kiiremini ja odavamalt sundkorras võõrandada.

Raudteed ehitaval riigil on eurorahadega kiire

Augusti lõpul läks valitsusele kooskõlastamiseks eelnõu, mis annaks riigile voli võtta vajalikuks hinnatud maa üle vahetult pärast sundvõõrandamise otsuse tegemist. Kui seni kehtiva seaduse järgi saab kinnistu üle võtta vaid pärast sundvõõrandamise tasu väljamaksmist ja võimalike kohtuvaidluste lõppemist, siis värske eelnõu järgi pole seda enam vaja.

MKM põhjendabki muudatust sellega, et aastatepikkuseks venivad kohtuvaidlused võivad takistada riiklikult oluliste projektide nagu Rail Baltic rajamist ja selle tarvis õigel ajal Euroopa Liidust raha taotlemist.

Nagu meil kombeks, pole maaomanikele selle seadusemuudatuse sünnis kaasarääkimisõigust antud.

Ministeeriumi kinnitusel jäävat maaomanikule siiski õigus sundvõõrandamise otsus kohtus vaidlustada. Sel juhul olevat esmase õiguskaitse korras võimalik sundvõõrandamine peatada. Kuna aga sundvõõrandamist hakkab kohtutäituri asemel korraldama MKM, siis kõik vaidlused, mis puudutavad sundvõõrandamist, peetakse tulevikus maha halduskohtus. Sundvõõrandamise tõttu kannatavatele jäetakse aga senisest vähem aega oma kahjudest teatada.

Eelnõus ei puudu ka präänik, millesarnast pakub riik ka haldusreformi käigus vabatahtlikult ühinevatele valdadele. MKM tahab maksta võõrandatava maa hinnatud väärtusest suuremat ehk nn motivatsioonitasu neile kinnistuomanikele, kes on nõus oma maa riigile müüma vabatahtlikult. Selle rahaga püütakse motiveerida tõrksaid maaomanike varast loobuma priitahtlikult.

Eelnõu autorite hinnangul tuleks siiski sundvõõrandamisele võimalusel eelistada ümberkruntimise ehk siis trassi alla jääva maa asendamise võimalust.


Täna maa, homme raha

Eesti omanike keskliidu juhi notar Priidu Pärna ei nõustu eelnõu sättega, mis annab riigile õiguse ehitada sundvõõrandatud maale juba enne, kui tasu üle käivad vaidlused pole lahendust saanud.

"See on meie kindel seisukoht, et enne kui omanik ei ole kätte saanud õiglast ja kohest kompensatsiooni, ei tohiks omanikelt valdust ära võtta. Sellisel juhul ei oleks see kooskõlas põhiseaduse mõtte ja sättega," ütles Pärna teisipäeval "Aktuaalsele Kaamerale".

MKMi plaanide järgi võiks aga riik alustada raudtee ehitusega kohe, kui halduskohus on sundvõõrandamise heaks kiitnud. Seega juba enne, kui omanike ja riigi vahel oleks võõrandatava maa hinnas kokku lepitud.

Rail Balticu Eesti koordinaator Kristjan Kaunissaaret põhiseadusliku riive hirmud ei heiduta. "Selle maa maksumuse või selle hüvitamise üle vaidlemine ei sega ehitustegevust," nentis praktilise meelega Kaunissaare televisioonis. "Praegusel tullakse tõesti tagasi maksumuse vaidluse juurde pärast sundvõõrandamise otsust, kuigi maaomanikul selle maaga tegelikult midagi peale hakata ei ole. Maha müüa ta seda ei saa, ehitada ta sinna ei saa, käib lihtsalt vaidlus ja riigile oluliste asjade ehitamine lükkub seetõttu edasi ja võib päädida sellega, et jääme eurorahast ilma."

Riigil tuleb Rail Balticu ehitamise eel kokkuleppele jõuda ligi 650 kinnistu omanikuga. Kinnisvara sundvõõrandamise muudetud seadus, mis kiirraudtee rahastamise huvides paberile saab, jääb aga kehtima tulevikuski. Rail Balticuga ei saa ilm otsa ja rahval on veel muudki vara, mida saaks vajadusel hõlpsasti võõrandada.


Maaomanike arvamust ei küsitud

Aasta tagasi kirjutas Õhtuleht Rail Balticule oma taluga jalgu jäänud Jaanist ja Marest. Mida arvab endine tuntud spordimees ja Kohila vallas asuva Mälivere talu peremees Jaan Pelmas (69) riigi hoolitsusest.

"Eks see maa võetakse ju poolvägisi ära, ega seal muud olegi," kurdab Jaan Pelmas.

"Siiani ei ole sundvõõrandamise osas minuga isiklikult keegi rääkinud, välja kutsutud mind ei ole ja mingit ettepanekut pole veel tehtud. Olen täielikus teadmatuses. Väike inimene ei loe neile mitte midagi, sõidetakse üle ja ainult laibad on järel. Meie kirjadesse ja kaebustesse on suhtutud ikka nii, nagu vanasti öeldi: "Las koerad klähvivad, karavan läheb ikka edasi.""

Rail Balticu trassi rajamine läbi Mälivere küla puudutab Jaan Pelmase sõnul paljusid, mitte tema peret üksi. "Naabritel läheb uus 10-15 aastat tagasi ehitatud maja lammutamisele," ütleb

taluperemees. "Kui nüüd äkki Euroopa Liit korraga ära laguneb – märke ju on –, siis saab ehk raha otsa ja ei ehitatagi seda raudteed."

Parimaks, millele praeguses olukorras loota, peab Jaan Pelmas võimalust saada asendusmaad ehk siis ümberkruntimist. Siiani pole temaga aga ühendust võetud.

Telesarja "Õnne 13" Uuevariku taluna ja juustutootmisega kuulsaks saanud Saku vallaEsko talu noor peremees Gunnar Eensalu kinnitab Õhtulehele, et sundvõõrandamise seaduse muudatuste plaanist pole ta täpsemalt veel midagi kuulnud. "Loomulikult tahan oma maa eest maksimumhinda saada," lausub Eensalu.

"Midagi niisama kinkida ma küll ei kavatse. Teen selleks kõik, mis minu võimuses. Kuigi tundub, et ega neid võimalusi eriti palju ei ole. Kindlasti oleme siingi ilma sõnaõiguseta jäetud – mingi suurem ja kõrgem tahe paneb asjad paika ja nii jääbki."


Artikli autor Juhan Haravee

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki