Uudised

Maaleht: Võõrandada või sundvõõrandada

facebook
15.september 2016

Riik plaanib Balti raudtee rajamiseks kinnisasja sundvõõrandamise seaduse muudatusi.

Põhiseaduse § 32 kohaselt on omandiõigus puutumatu põhiõigus. Põhiseaduse järgi võib omandit ära võtta vaid avalikes huvides, aga ka täite- või kriminaalmenetluses. Kinnisasja sundvõõrandamise seadus loetleb alused, millal omandi vägisi ära võtmine on lubatud: teede, koolide, vanglate ja sadamate ehitamine; riigikaitseliste objektide, kalmistute, avalike tehnovõrkude, randade, prügilate rajamine; riigipiiri väljaehitamine, maavarade kaevandamine jms. See on lubatud lisaks ka juurdepääsu tagamiseks loodus- ja muinsuskaitseobjektideni ning laokil mälestiste või ehitiste puhul, mis kahjustavad ümbrust või inimesi.

Kui sundvõõrandamise asemel piisab kasutusõigusest (tehnorajatiste, juurdepääsu- ja kergliiklusteede rajamisel), peab sundvõõrandamise asemel seadma maale sundvalduse (sundservituudi).

Omanikul on ka ise õigus nõuda riigilt maa sundvõõrandamist kohese hüvituse eest, kui uued kitsendused ei võimalda kinnisasja kasutamist vastavalt senisele sihtotstarbele.

Sundvõõrandamise reeglid

Sundvõõrandamine on väga erandlik toiming ning seda otsustab vaid vabariigi valitsus pädeva ministri ettepanekul. Kohalike teede ehitamise otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu.

Sundvõõrandisaaja peab tegema omanikule minimaalselt turuhinnast lähtuva pakkumise ja see võib olla ka sellest suurem. Kui omanik pakutuga nõustub, minnakse käsikäes notari juurde ja sõlmitakse tavapärane müügileping. Oluline eeldus on, et sundvõõrandamise aluseks peab olema kehtestatud planeering – vara omandamisele eelnenud avalik arutelu sellise objekti vajalikkuse ning avaliku huvi üle.

Kui sundvõõrandamisotsus on tehtud, saab seda halduskohtus vaidlustada, kuid sellega sundvõõrandamisprotsess ei peatu. Langetatud otsusele järgneb sundvõõranditasu määramine ja see on kinnisvara asukohajärgse maavanema pädevuses.

Maavanem laseb vara kohtutäituril hinnata ja kutsub omaniku ning teised isikud, kellel on õigusi sellele varale (rentnik, hüpoteegipidaja), enda juurde arutama maavanema pakutud hüvitise suuruse üle. Omanik saab esitada enda vastuväiteid. Sundvõõranditasu ei tohi olla väiksem selle vara keskmisest turuhinnast ning peab katma ka omaniku muud kahjud.

Teoreetiliselt võiks väita, et ka saamata jäänud tulu on omaniku tekkiv kahju. Seega pole õige väide, et omanikule tuleb hüvitada vaid asja hindamisaktiga määratud hetkeväärtus.

Kui omanik ei ole pakutud hüvitisega nõus ja ei allkirjasta vastavat akti, määrab tasu maavanem oma otsusega. Lisaks on omanikul õigus nõuda, et kinnisasjast osa võõrandamisel ostetaks välja kogu kinnistu, kui vara killustumise järel ei ole allesjääva vara kasutamine otstarbekas. Kui sundvõõranditasu on välja makstud, kantakse sundvõõrandisaaja avalduse alusel omand kinnistusraamatus riigi või omavalitsuse nimele ja kohtutäitur võtab üle kinnisasja valduse. Sundvõõrandamisel ei sõlmita notari juures vara võõrandamise lepingut, vaid omand läheb üle haldusakti alusel. Sundvõõrandamise seaduse muudatuse ajendiks on Balti raudtee eelseisev rajamine. Eelnõu eesmärk on protseduure lihtsustada.

Eelnõu pakub valuraha

Sundvõõrandamismenetlus plaanitakse anda maavanema käest ministeeriumide pädevusse, mis kaasab vara hindamisse täituri asemel kutselised kinnisvarahindajad. Oluline muudatus on see, et sundvõõrandaja võib eelnevalt omanikule pakkuda ka turuhinnast kõrgemat hinda kas 1000 euro või 20% ulatuses. Sellise valuraha pakkumine peaks olema siiski automaatne, kuna omanik peab loobuma varast sunniviisiliselt ja omandajal on selleks oluline huvi. Kui tahame näiteks naabrilt kätte saada maatükki, oleme samuti valmis maksma kõrgemat hinda. Idapiiri ääres maade omandamisel pakutakse omanikele ruutmeetri eest sente, see ei tee riigile küll au.

Eelnõuga võib riik omandi ja valduse üle võtta ka juhul, kui vaidlused veel kohtus kestavad. See tagaks, et sundvõõrandaja saaks kohe alustada plaanitud töödega. Sellist lahendust ei saa lugeda põhiseadusega kooskõlas olevaks, kuna ei ole tagatud kohene hüvitus. Lisaks plaanitakse uuendada maakorraldusseaduses sätestatud ümberkruntimise reegleid, et Balti raudtee rajamisega seoses saaks omanike killustunud tükid maa-ameti eestvõttel uutes piirides kompleksselt ümber korraldada.

Ümberkruntimises osalemiseks on vaja omanike nõusolekut. Sellisest maakorraldusest ei pruugi siiski kujuneda imerohtu, sest ümberkruntimise võimalus on olemas juba 1995. aastast, kuid sellele vaatamata puudub riigis vastav praktika.

 

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki