Uudised

MKM: Aastaks 2030 on eesmärgiks elamuvaldkond korda saada

facebook
07.oktoober 2016
Täna riigikogule edasi saadetud energiamajanduse arengukava elamumajanduse lisa kohaselt soovib riik oluliselt enam panustada hoonefondi uuendamisse ning on valinud maksimaalsele energiasäästu saavutamisele ja elukeskkonna terviklikule parandamisele keskenduva tee. Elamumajanduse pikaajaliseks eesmärgiks on Eesti inimeste elamistingimuste parandamine, mis saavutatakse läbi hoonefondi energiatõhususe ja sisekliima parandamise ning uusehituse mahtude suurendamise ja kvaliteedi tõstmise. Arengukava seab pikaajalised ambitsioonikad sihid ja näeb ette komplekssed lahendused seatud eesmärkide saavutamiseks. Tagatud saab meeldiv, kvaliteetne, energiasäästlik ning terviklikult lahendatud elukeskkond ning elamufond vastab hoonete sisekliima kehtivatele standarditele.

„Viimasel paarikümnel aastal ehitatud eluruumide maht jääb oluliselt alla perioodi 1950-1990 keskmisele eluruumide mahule. Ligemale pool sajandit tagasi ehitatud hoonete vanus läheneb tol ajal normatiividega määratud elueale. Täna oleme olukorras, kus tuleb luua eeldused eluea lõppfaasis olevate elamute terviklikuks ja majanduslikult efektiivseks uuendamiseks ning uusehituse hoogustamiseks,“ ütles ettevõtlusminister Liisa Oviir.

Energiasääst ja sisekliima paranemine sõltuvad sellest, kui suur osa hoonefondist ja mis tasemel rekonstrueeritakse, samuti sellest, kui ranged nõuded uutele hoonetele kehtestatakse. Oviir selgitas, et eluasemete teoreetiliseks taastuvvajaduseks loetakse 6000 uut eluruumi aastas, mida Eestis viimasel kümnel aastal on saavutatud alla 50 protsendi.

Arengukava seab eesmärgiks, et aastaks 2030 tuleb rekonstrueerida 50 protsenti korterelamutest ja 40 protsenti väikeelamutest. Eesti elamufondis ligi kolmandik on aastaks 2050 liginullenergiahooned. „See tähendab, et panustame senisest enam korterelamute ja väikeelamute rekonstrueerimisse ning uute liginullenergiahoonete ehitamisse, samuti riigi eeskuju näitamisse uute hoonete ehitamisel,“ ütles ettevõtlusminister Liisa Oviir.

„Elamufondi rekonstrueerimisega on võimalik vähendada hoonete küttenergia vajadust kuni 50 protsenti ja saavutada sellega imporditavate fossiilkütuste mahu vähenemine ja süsihappegaasi heitkoguse vähenemine, seeläbi vähenevad ka eluasemete ülalpidamiskulud ja tõuseb kinnisvara väärtus,“ märkis Oviir.

Minister hoiatas, et kui korterelamute rekonstrueerimise tempo ei kiirene, on projekteerimisjärgus eluea lõppfaasis olevate majade elanike arv aastaks 2030 hinnanguliselt 200 000 inimest.

Uuringud on ka näidanud, et eluasemelaenu käendusega pakutav tugi ei ole elamispinna nõudluse stimuleerimiseks piisav. Selleks, et tagada elamufondi jätkusuutlikkus ja maksimaalne energiasääst pikemas vaates kui aastani 2030, on lisaks investeeringutele olemasolevate hoonete energiatõhususse kasvav vajadus ka uusehituse hoogustamise järele.

Minister lisas, et elamu- ja soojusmajandusse panustatakse eelkõige toetuste abil, aga seadusandlusega luuakse ka alternatiivne keskkond investeeringuteks.

„Olukord, kus avaliku sektori omandis on vaid 1,8 protsenti kogu elamufondist, kitsendab oluliselt riigi võimekust nii elamispindade tagamisel kui ka energiasäästu eesmärkide saavutamisel. Linnastumise ja leibkondade mobiilsusega kaasneb ulatuslik igapäevane pendel- ja väljaränne. Need on suundumused, mida tuleb arvestada elamumajanduse arendamisele suunatud investeeringute planeerimisel,“ sõnas Oviir.

Uue lähenemise elamupoliitikale toob üürielamute programm, mida plaanitakse valitsusele tutvustada oktoobris. Üürielamute programmiga luuakse komplekssed lahendused, mille elluviimine aitab saavutada nii eluruumide parema kvaliteedi, energiasäästu kui ka sisekliima tagamist. Lisaks parandab see riigi võimekust suunata leibkondade elu- ja töökohavalikuid ning leevendab tõmbekeskuste ääremaastumist ja pidurdab väljarännet.

Minister rõhutas, et oluline on teha vahet munitsipaal- ja sotsiaalkorteritel ehk koostatava üürielamute programmi kontekstis ei toetata sotsiaalkorterite ehitamist. Tulemusena mitmekesistub eluasemeteenuste kättesaadavus töökoha ja elukohana olulistes tõmbekeskustes üle Eesti ning luuakse eeldused stabiilsete üürisuhete tekkeks.

ENMAK 2030 kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030 ja meetmeid nende saavutamiseks ning energiamajanduse visiooni aastani 2050. Koordineeritult teiste ettevõtluse arendamisele ja töökohtade loomisele suunatud riiklike arengukavadega, panustab riiklik energiamajanduse arengukava optimaalselt atraktiivse ettevõtlus- ja elukeskkonna loomisse Eestis.
Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki