Uudised

Postimees: Energia talvepakett kummutab arusaama säästust

facebook
29.november 2016

Euroopa Komisjonis tuleb lähipäevil arutlusele 1000-leheküljeline nn energia talvepakett, millega igakuine voolumõõtja näitude lugemine vajub ajalukku, sest elektrit hakatakse müüma nii nagu telekommunikatsiooniteenuseid, pakettidena.


Brüsseli plaan kummutab korteriühistute seniste investeeringute finantsalused. Elektritarbijad sunnitakse ostma loodavalt üle-Euroopaliselt võimsuste turult. Konkurentsiameti nägemuses muudab kavandatav topeltbörs süsteemi keerulisemaks.

Brüsselis küpsev seadusemuudatus pöörab eestlastele nelja aastaga harjumuspäraseks kujunenud elektrituru pea peale, sest tarbijad hakkavad tulevikus lisaks tarbitud elektrile maksma võimsustasu ka reservis seisvatele elektrijaamadele.


«Tavatarbija peab suutma ütelda, kui palju ta maksimaalselt tarbib. Tema jaoks koostatakse turul olevate elektrijaamade võimsuse ja isikliku elektritarbimise kokteilina pakett. Kui ta tarbib prognoositust vähem, siis maksab ta ikka kogu paketi eest. Kui ta aga tarbib prognoositud mahust rohkem, siis selle jaoks kehtib eraldi hind, mis on kõrgem tavapärasest elektri hinnast,» selgitas Maailma Energeetikanõukogu vanempartner Einari Kisel.


 

Säästmine pole enam teema

 

«Muutuse tagajärjel kaob turult igapäevane elektri säästmise teema, kuid oma tarbimist saad reguleerida, kui projekteerid oma maja kütte, soojustuse ja elektriseadmed energiasäästlikult.»

 

Tavainimesele tähendab see, et müüja vaatab andmelaost tema elektritarbimist ja teeb selle põhjal pakkumise. Elektrienergia ostmine käib ka selle süsteemi puhul vahendaja jaoks suuresti läbi börsi. Sellise turukorralduse puhul muutub tarbijale elektri ja ülekandetasude vahekord vähetähtsaks.

 

Kuigi nn talvepaketi lõplikku dokumenti pole veel välja käidud, võib Kiseli sõnul öelda, et selle eesmärk on lisaks Euroopa ühtse energiaturu kujundamisele ka senisest suurema julgeoleku tagamine.

 

Esimest korda luuakse kogu Euroopat hõlmav energiavõimsuste turg. Kui seni on sisuliselt võimsuse turgu nautinud taastuvenergia tootjad, kellele makstakse vastavalt nende installeeritud tootmisvõimsustele toetust, siis nüüd laiendatakse peale maksmise meedet ka teistele tootjatele. Seaduste paketiga jäetakse liikmesriikidele küll vabad käed otsustamiseks, kuid toetusskeemid viiakse ühtsetele alustele.

 

«Olukorras, kus me tegutseme sisuliselt ühendatud süsteemis, ja ühes riigis rakendatakse elektrienergiaga kauplemisel võimsuse turgu, siis naaberriigis pole turupõhiselt võimalik uutesse võimsustesse investeerida,» rääkis Kisel.

 

«Eesti probleem seisneb selles, et Venemaa, kellega töötame ühtses sagedussüsteemis, on teinud just võimsuseturu. See tähendab, et iga meil rajatud uus võimsus konkureerib Venemaa elektritootjatega, kelle hinnast on investeeringute kulu juba maha arvestatud. Majanduslikult ei osutu selline konkurents võimalikuks.»

 

Päikese- ja tuuleenergia tootjate igapäevased muutuvkulud ehk näiteks kulud kütusele on null. Seetõttu näiteks Saksamaal ja Taanis, kus taastuvenergia tootjaid on väga palju, langeb elektrienergia hind turul sageli null-tasemele ja isegi alla nulli. Tavapärastele elektritootjatele tekib sellest aga suur probleem, sest nad ei suuda elus püsida. Samal ajal kui tuulikud ei tööta ja päikest ei ole, vajavad tarbijad elektri salvestamise või siis selle olemasolu kindlustamise teenust.

 

«Muudatuse tagajärjel võib juhtuda, et tõenäoliselt üha vähem energiakaubandust hakkab toimuma läbi börsi ja elektrienergia börsi kõrvale tekib ka võimsuste börs. Elektrimüüjad peavad oma praeguseid ärimudeleid muutma, et suuta nende kahe börsi baasil töökindla teenuste paketi kokku panna,» lausus Kisel.

 

Eesti ühe juhtiva energiamüügifirma Baltic Energy Partners juhatuse liikme Marko Alliksoni sõnul võib kavandatav süsteem osutuda tarbijale kasulikuks. «Kuna muutuva hinnaga börsielekter on üha odavam, siis elekter ise muutub odavamaks ja ülekandmine kallimaks. Kaupmehed saavad osta reserve naaberriikidest ja tarbijale võib see muudatus lõppkokkuvõttes tuua kogu paketina hinda alla,» ütles Allikson.

 

«Minu hinnangul tarbija lõppkuludes see suurt midagi ei muuda, kuid tootja saab kindlustunde, et ei pea oma jaama ebasoodsa turuolukorra tõttu sulgema. Kaudselt jätkub tarbijale sarnane loogika nagu ka juba praegu olemasolevate pakettide puhul, kus eristataks elektriga maja kütjaid ja üksnes elektripliidi kasutajaid.»

 

Energia kolmanda seadustepaketiga on Euroopas energiaturg küll loodud, kuid suure hulga taastuvenergia tootjate tulek sunnib paratamatult otsima lahendusi ka traditsioonilistele energiatootjatele.

 

Uue skeemiga hakkab tarbija kinni maksma varustuskindlust ja praegune taastuvenergia toetus pöördub ümber traditsioonilisest kütusest energia tootjatele.

 

Seadustepaketiga ühtlustatakse Alliksoni selgitusel kogu Euroopas võimsuste müügi põhimõtted ning traditsioonilised elektrijaamad saavad võimaluse müüa läbi börsi oma tootmisvõimsust just sellisteks olukordadeks, kui pole tuult ega ka päikest, et saaks elektrit juurde toota.

 

«Tarbijate rahustamiseks võin öelda, et Euroopa Liit esmalt paar aastat arutleb nende muudatuste üle, ja siis kulub vähemalt kolm aastat rakendamiseks. See tähendab, et lähima viie aasta perspektiivis ei muutu midagi,» lisas Allikson.

 

Talvepaketis on kõige olulisem osa loodav võimsuste turg, kuid tuuleparkide ettevõtte Nelja Energia juhatuse liikme Martin Kruusi sõnul jääb just võimsustega kauplemise osa eelnõus kõige segasemaks.

 


Väiketarbija kaotaks enim

 

«Talvepakett tähendab Põhjamaade elektribörsi põhimõtete pea peale pööramist ja ma ei usu, et sellist paketti tegelikult üldse rakendatakse,» lausus Kruus. «Tarbijale tulevad vaid lisakulutused, sest kui praegu maksab ta muutuvkulude järgi, siis edaspidi nõutakse võimsuse tasu kaudu temalt otse sisse kogu investeeringu summa.»

 

Brüsselis kavandatav muudatus pole meeltmööda senise turukorralduse põhjal suuri summasid energiatõhususse investeerinud korteriühistutele.

 

«Ühistud on oma energiatõhususe investeeringud teinud just säästumeetmetega ja see plaan muudab täielikult meie seniste investeeringute finantseeldusi. Olen kuulnud, et sellist muudatust kavandatakse ka kaugküttega,» rääkis mitme Tallinna korteriühistu juhatuse liige Anvar Kima. «Kogu muudatus tehakse ainult tootjate huvides ja julgen kahelda, et lõpptarbijale avaneb sellise skeemi puhul võimalus üldse midagi võita.»

 

Energiaasjatundjate hinnangul kaotavad enim hooajalise ja väikese tarbimisega kliendid – näiteks suvilaomanikud, sest võimsustasu kaudu suureneb nende makstav tasu senisega võrreldes proportsionaalselt kõige rohkem.

 

Konkurentsiameti peadirektori Märt Otsa sõnul kavandatav muudatus Eestile ei sobi. «Kesk-Euroopale on selline lahendus sobiv, sest puudutab peamiselt ilma vaba ligipääsuta riikidevaheliste ühenduste kasutamist energiatootjate poolt,» lausus Ots.

 

«Eestil on Põhjamaadega piisavad ühendused ja meile pole seda süsteemi vaja, sest topeltbörs muudab kogu süsteemi palju keerulisemaks.»


 

Kommentaar:


Tulemus võib olla jumal teab mis

Andi Leppiman

majandusministeeriumi energeetika asekantsler

 

Väljatulev nn talvepakett reguleerib 2030. aastaks seatud energialiidu eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi ning sisaldab nii elektrituru kujundust, taastuvenergia, energiatõhususe kui juhtimisraamistiku õigusaktide eelnõusid.

 

Kavandatav võimsuste turg ei ole iseenesest midagi uut. Sarnased lahendused, millega hoitakse varustuskindluse tagamiseks vajalikke juhitavaid võimsusi valmisolekus, on ühel või teisel kujul olemas väga paljudes riikides. Näiteks Soome, Rootsi ja Eesti elektrituruseadus on juba ammu sätestanud mehhanismi, mille alusel tuua turule võimsusi – strateegilisi reserve, kui turupõhiselt need ei teki.

 

Talvepakett annab ühised tingimused, et millele sellised valmisolekutasud peavad vastama. Näiteks peaks sellised paketid olema piiriülesed, et ka teiste riikide sobivad jaamad saaksid võimsuste tagamise skeemis osaleda. Samuti kehtestatakse põhimõte, et neid võimsuse tagamise mehhanisme kasutatakse viimase abinõuna.

 

Eesti on piirkonnas üks väheseid riike, kus juhitavaid elektritootmisvõimsusi on juba praegu rohkem, kui siseriiklik vajadus eeldab. See tähendab, et pigem võiks sobival kujul rakenduv regionaalne võimsuste turg luua Eesti elektrijaamade omanikele võimalusi osaleda oma võimsusega sel turul.

 

Näiteks Narva elektrijaamad võiks pakkuda oma valmisolekuvõimsust regionaalsel võimsuste turul ja saada selle eest ka teistest riikidest tasu.

 

Euroopa Komisjon ei ole veel energialiidupaketti avaldanud, mistõttu on veel vara seisukohti kujundada. Palju sõltub detailidest, mille mõjusid saab analüüsida, kui paketi lõplikud versioonid on lauale pandud. Talvepaketti hakkavad arutama Euroopa Nõukogu, liikmesriigid ja parlament, mis tähendab, et lõpptulem võib olla ebaselge.

 

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki