Uudised

Saatsime justiitsministrile vastuskirja talumistasude seaduse eelnõu kohta

facebook
05.detsember 2016
Oktoobris esitas Justiitsministeerium arvamuse avaldamiseks asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse ehk tehnovõrkude talumistasu seaduse eelnõu.
Ja küsis meie arvamust. Meie vastust loe alljärgnevalt:

Tehnovõrkude talumistasu seaduse

eelnõu kohta


Lugupeetud justiitsminister

Eesti Omanike Keskliit (EOKL) esitab oma seisukoha tehnovõrkude talumistasusid reguleeriva asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse kohta.

EOKL toetab talumistasude kehtestamiseks vajaliku seaduseelnõu väljatöötamist. Meie hinnangul on  vastavate reeglite kehtestamine viibinud lubamatult kaua - seetõttu jätkub põhiseadusvastane olukord, kuna ka enamus võrguettevõtjaid on kohase tasu maksmise asemel oodanud riigi tegevust selles vallas.

Esmane probleem meie arvates on talumistasude regulatsiooni asukoht asjaõigusseaduse rakendamise seaduses. Ei ole üheselt võimalik aru saada, kas talumistasude sätted kohalduvad üksnes nende rajatiste suhtes, mis on ehitatud enne maade esmakinnistamist (ASRS §15²)  või kohalduvad need ka sundvõõrandamisseaduse alusel seatud või seatavate sundvalduste suhtes ja kuivõrd kohalduvad need isiklike kasutusõiguste suhtes, mis on seatud võrguettevõtjate kasuks pärast maade kinnistamist ja mis ei sätesta lepingus tasu küsimust. Kuna tegemist on avalik-õigusliku hüvitisega, mis rakendub ka tulevikus, siis oleks regulatsiooni õigem asukoht näiteks ehitusseadustikus.

On selge, et kehtestatava talumistasude regulatsiooni puhul on tegemist üldistatud miinimumtasudega.  EOKL on seisukohal, et regulatsioonist peab selgelt välja tulema, et talumistasude sätted ei välista kokku leppida teistsugustes tasudes ja millist seisukohta on ka rõhutanud Riigikohus (uute tehnorajatiste rajamise puhul on tegemist sisuliselt maa rentimisega turureeglite alusel).  Vastasel juhul on omanikel tugevamas positsioonis olevate võrguettevõtjatega  väga raske läbi rääkida muudes kohastes tasudes.

Seletuskirjast ei ole võimalik üheselt aru saada, kas sundvalduse seadmisel kohalduvad pakutud talumistasud õiglase ja kohase hüvitisena või tuleb sundvalduse seadmisel läbi viia kinnistupõhine tasu määramise menetlus lähtudes kõigist tegelikest asjaoludest. Eelnõu autorid on läinud siin kergema vastupanu teed ja lihtsalt sätestanud, et sundvalduse seadmisel lähtutakse kinnisasja sundvõõrandamise seadusest, aga kuidas kohalikud omavalitsused siis talumistasu suuruse ikkagi kindlaks määravad? Kasutavad selleks kohtutäituri abi? Oleme samas seisukohal, et sundvalduse seadmisel tuleb talumistasud määrata võõra maa kasutamise väljakujunenud turuhinnast lähtuvalt.

Eelnõu seletuskirjast peaks esmalt selguma, millena talumistasusid käsitletakse, mis selgitaks paremini ka kogu eelnõu ideoloogiat. Justiitsministeerium vaatleb talumistasu omandiga seotud kulude ja saamata jäänud tulu hüvitisena sõltuvalt kitsenduse sisulisest ulatusest. Omanikud näevad seevastu talumistasu tasuna võõra omandi kasutamise eest eraõiguslike ettevõtjate poolt. Justiitsministeeriumi lahendus  jätaks suure hulga kinnistute (elamu- ärimaad jne) omanikke talumistasu nõudest hoopis ilma, mistõttu oleks eelnõu vastupidise tulemusega omanike ootustele ja kehtivale faktilisele olukorrale. Ei vasta tõele, et omanikud ise saavad kasu enamikest võrkudest, mistõttu polevat tasunõuded õigustatud – vastupidi, paljud võrgud on üksnes kinnistut läbivad, kinnistu liitmisel võrguga on omanikud tasunud liitumistasu ja maksavad kõrgeid jooksvaid võrgutasusid, samas kui nende maa kasutuse eest tasu ei maksta.

Iseenesest EOKL toetab süsteemi, kus talumistasude arvestamine oleks võimalikult lihtne ja ei tooks kaasa ülemäärast halduskoormust ei kinnisvara omanikele ega tehnovõrkude valdajatele. Eelnevast tulenevalt võib hüvitise määramise aluseks olla ka maa maksustamishind, mis iseenesest ei kajasta õigesti maa turuhinda. Kinnisvaraomanikele on eelkõige määrav kui suureks kujuneb maksustamishinnast lähtuv hüvitis.  Riigikohus on olnud seisukohal, et talumistasu peaks minimaalselt  katma  maamaksu ja maaomaniku otsesed kulud kaitsevööndis. Kui riik plaanib maamaksu hüvitada sõltuvalt kitsenduse sisulisest ulatusest, siis seda enam on oluline määrata saamata jäänud tulu hüvitis õiglases suuruses. Vastasel korral on talumistasude kehtestamine näiline (isegi kui tasu võib tõusta kordades) ja see viib taas põhiseaduslike vaidlusteni. Et saada aimu plaanitava hüvitise tegelikust suurusest või sümboolsusest, peaks põhjendused sisaldama näiteid, kui palju omanik mingil konkreetsel juhul talumistasu saab ja kuivõrd need erinevad nn vanadest põhiseadusvastastest talumistasudest või ka näiteks Elektrilevi OÜ uuel alusel makstavatest talumistasudest.

Eelnõu seletuskirjast ei leia põhjendusi, miks on saamata jäänud tulu hüvitise määr just 5% maa maksustamishinnast. EOKL hinnangul ei pruugi selline hüvitis olla piisavaks tasuks võõra maa kasutamise eest eraõiguslike liinivaldajate poolt, kui maa on liini tõttu tavapärasest kasutusest väljas. Selline hüvitis ei ole piisav arvestades välja toodud võrguettevõtjate kasumeid (samas talumistasude osas räägitakse ju vaid mõnesaja  tuhande euro väljamaksmisest) ning analoogiat Natura kaitsealuste maade saamata jäänud tulu kompenseerimisel riigi poolt (110 eur/ha). Eelnõu väljatöötaja peaks sellise hüvitise määra õiguspärasust ja kohasust ning kooskõla võrdse kohtlemise põhimõttega paremini põhjendama.  Analoogiliselt sundvõõranditasule peaks meie arvates ka talumistasu kui avalik-õigusliku hüvitise saamine olema tulumaksuvaba.

Eesti Omanike Keskliit soovib Justiitsministeeriumile jõudu eelnõu täiendamisel. Oleme jätkuvalt valmis selles protsessis osalema, kui on selgunud erinevate osapoolte seisukohad. Soovime, et eelnõud täiendatakse ja saadetakse meile uuesti arvamuse andmiseks.

 

Lugupidamisega

Priidu Pärna

Eesti Omanike Keskliidu esimees

 

 

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki