Uudised

Parim ja halvim seadus 2016!

facebook
21.veebruar 2017
Allar Jõks, Jüri Saar: Eesti õigusloome 2016 ehk Nad tegid seda jälle!  
Mulluse parima ja halvima seaduse konkursi häbiposti sattus taas maksukobarseadus. Parima panuse heasse õigusloomesse andis perehüvitiste seadus. Miks nii, selgitavad žürii liikmed vandeadvokaat, endine õiguskantsler Allar Jõks ja Tartu Ülikooli kriminoloogia professor Jüri Saar.   

Hiljuti ametisse astunud USA presidendi üks esimesi jõulisi algatusi oli immigratsioonimääruse allkirjastamine, millega peatati põgenike ümberpaigutamine ja keelati Ameerika Ühendriikidesse siseneda mitme islami riigi kodanikel. Seni pole president Donald Trump suutnud oma poliitilist tahet seadustada. Kohtud seiskasid määruse toime, kuna valitsus ei suutnud usutavalt põhjendada, et sisenemiskeelu mitterakendumisel kaasneks pöördumatu oht julgeolekule.

Meie uus valitsus suutis möödunud aasta lõpunädalatel asjatundjate kriitikast hoolimata ette valmistada ja jõustada ulatusliku maksumuudatuste paketi. Eelmisel nädalal pani maksukobara jõustamisele pidurit õiguskantsler, kelle arvates on osa seadusest vastuolus põhiseadusega. Õiguskantsleri sõnul polnud erakorralisi asjaolusid, näiteks majanduskriisi, mis õigustaks seadusega ettevõtjatele antud tähtajalisest lubadusest taganemist.

Need kaks näidet ilmestavad, kui oluline on valitsuse ettearvamatute ja läbimõtlemata otsuste ohjeldamiseks põhiseaduspärasuse filter. Teiste sõnadega: põhiseadus toimib, kui põhiseaduse kaitse toimib.


Ei ole üllatus, et 2016. aasta praakseaduse tiitli sai maksukobarseadus.

Üllatav on aga kergus, millega avatumat ja paremat valitsemiskultuuri lubanud uus koalitsioon võttis üle eelkäija õiguskultuuri pahelisema poole. Kuna 2015. aasta halvimaks seaduseks valiti samuti maksukobar, siis võibki hüüda: nad tegid seda jälle!

Seaduseelnõu menetlemisel eirati sisuliselt kõiki hea õigusloome tava põhimõtteid, toimides piltlikult öeldes viisil «üheksa korda lõika, ükskord mõõda, eks hiljem paistab». Sõnamurdlikult rikuti varasemate seadustega antud lubadusi ja silmakirjalikult põhjendati seda rahvatervise kaitsega, kuigi oli ilmselge, et Excelis valimislubadused ületasid tulusid.

Õigustus, et teised tegid ka nii ja eelmise valitsuse vead vajasid kiiresti parandamist, ei aita meid surnud ringist välja. Ei maksa unustada, et valitsused ei ole igavesed, ja sageli osatakse alles opositsioonis olles hinnata hea õigusloome tähtsust. Õiguskultuuri kui poliitilise kultuuri osa tuleb võimestada ka võimul olles.

Halvimatena leidsid äramärkimist seadused, mis kahandavad demokraatiat. Riigikogu kodukorra seaduse muudatused, mille tulemusena ei säilitata enam riigikogu komisjonide istungite salvestisi, vähendab õigusloome avatust ega võimalda hinnata õiguspoliitiliste valikute tagamaid.

Kahe tooli seadus, mis võimaldab ühitada riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu mandaadid, ei ole kantud mitte avalikest, vaid erakondade kitsastest huvidest. Eekõige soovist suurendada oma võimu kohtadel.

Kuna konkursi eesmärk ei ole mitte ainult taunida, vaid tunnustamise kaudu parendada Eesti õigusloomet, toome eeskujuks ka häid näiteid.


Mullune parim seadus on perehüvitiste seadus.

Seadus võimaldab tagada riigipoolse lastetoetuse maksmise vanemate lahutuse korral ning hiljem selle sissenõudmise kohustatud poolelt. Seaduse järgi toetab riik last ja teda kasvatavat vanemat nii sel ajal, kui elatisraha üle vaieldakse kohtus, kui ka siis, kui kohtumenetlus on lõppenud ning kohtutäitur tegeleb ühelt vanemalt toetusraha kätte saamisega. Žürii arvates järgib seadus hea õigusloome tava üht olulisemat tunnust – kooskõla avaliku huviga. Pealegi on nõrgema poole kaitsmine tugevama eest peaaegu alati hea kogu ühiskonnale.

21.02.2017, Postimees

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki