Uudised

Sarapuu vastuseks Eesti Omanike Keskliidule: Tallinn järgib prügiveokorralduses Põhjamaade mudelit

facebook
04.aprill 2017

Jäätmeveo korraldamiseks on laiemalt vaadates kaks äärmust – üks äärmus on nn vabaturu olukord, kus omavalitsusel kaob ülevaade jäätmeveo toimimisest ning teine äärmus on in-house mudeli kasutamine, kus ei ole enam kohta eraettevõtetel.

Tallinna linn ei ole äärmustesse kaldunud ning on valinud kesktee – loodud on keskne asutus jäätmeveo korraldamiseks ning jäätmete käitluskoht ja vedaja leitakse hangete teel eraettevõtete hulgast. Sellise mudeli kasutamine on Euroopas valdav.

Põhjamaade riigid usaldavad just linnaettevõtteid rohkem ja seal on heakorra tase väga hea, vaadakem kasvõi Helsingit. Praegu Tallinnas juurutatav jäätmeveo ja käitluse süsteem on suuresti õppust võtnud just Helsingilt ja jutte sellest, et igaüks peaks ise endale prügifirma leidma, kuulataks seal õlakehitusega. Kui linna korraldatud jäätmevedu oleks tõesti nii halb ja ebaefektiivne kui mitmed kriitikud meile väidavad, peaks Helsingi välja nägema nagu Napoli oma halvematel päevadel.    

Riigikontroll taunib vaba hinnatõusu turgu

Kahjuks on jäätmevedajad sõdinud siiski sellise lahenduse vastu, kuna vabaturu olukorras saab elanikult rohkem raha küsida. Detsembrikuine riigikontrolli audit tugineb paljude linnade-valdade kogemusele ja ütleb, et omavalitsuse korraldatud jäätmeveoga piirkondades on prügivedu kuni kaks korda odavam (RK aruanne 14.12.2016, lk 4, lk 18). Tekib küsimus, kas Eesti Omanike Keskliit pooldab kaks korda kõrgemat hinda või ei ole nad asjast õigesti aru saanud?

Jäätmeveoturul on hetkel raske konkurentsist rääkida – sisuliselt on valida vaid kahe vedaja vahel, kelleks on Eesti Keskkonnateenused ja Ragn-Sells. Varasemalt on turuosalisi olnud ka kuni 15, kuid kõik väiksemad ettevõtted on suurte poolt kokku ostetud. Seda kõike on tehtud Konkurentsiameti valvsa pilgu all. Kui need kaks ettevõtet teevad kõik endast oleneva, et takistada omavalitsustel hangete korraldamist, siis jääb vaid üle pöörata pilk linnaettevõtte suunas.    

Probleem on ka selles, et valdkonna spetsialiste ei kuulata. Mõned poliitikud, kes on läbi lugenud õpiku turumajandusest, suudavad teha rohkem lärmi, kui kõik keskkonnaspetsialistid kokku. Kuna jäätmed ei ole kõige seksikam teema, siis enamus elanikke keerab prügiuudist nähes lehte. See laseb lärmakatel poliitikutel ennast targana tunda.

Seaduse järgi on jäätmevedu elutähtis teenus, nagu ka politsei või kiirabi. Seda ei saa jätta vaid erasektori korraldada. Jäätmeveo kontrollimatuks muutunud turumajandus on tekitanud ebaseaduslikke prügilaid, mille likvideerimise kulud kannab kokkuvõttes maksumaksja. Seda, kuhu vabaturu tingimustes jäätmed lõpuks ladustatakse, on raske tuvastada ja sellele puudusele on tähelepanu juhtinud ka riigikontroll.


Absurdse sõnastusega küsitlus

Priidu Pärna räägib koduomanike küsitlusest, kus on küsimused püstitatud stiilis „Kas toetad vaba turgu või koduomaniku otsustusõiguse puudumist?“. Sellest tehti põhjapanev järeldus, et koduomanikud ei poolda jäätmeveo korraldamist omavalitsuste poolt. Kui küsida näiteks „Kas pooldad jäätmeveo korraldamist või jäätmeid metsa all?“, siis oleks tulemus tõenäoliselt vastupidine. Samas, nagu koduomanike liit välja toob, toetasid 75% koduomanikest ühishangete korraldamist. Selleks ühishanke korraldajaks ongi kohalik omavalitsus, kellel on kehtiva seaduse järgi ka selline kohustus.

Kuid jäätmeveo puhul ei saa rääkida vaid hinnast. Tegemist on keskkonnaküsimusega. Konkurentsiõigusega tegelevad advokaadid, kes tavaliselt jäätmevedajate nimel räägivad, sellest aru ei saa.

Euroopa Liidus on seatud jäätmete ringlussevõtule sihtarvud. Eesti riigil on kohustus 2020. aastaks saavutada tase, kus 50% olmejäätmetest võetakse ringlusse. Neid sihtarve ei täida eraettevõtted, raha see sisse ei too. Tundub, et sihtarvude täitmine ei ole ka riigi probleem. Tänane ringlussevõtu tase jääb 33-34% tasemele ning ei ole näha, et keegi selle nimel töötaks.
Tallinna linn püüab sihtarve täita ja on sellele üsna lähedal. Kui Tallinna linn statistikast välja jätta, siis oleks Eesti ringlussevõtu tase tõenäoliselt 20% kandis. Siiski loobitakse Tallinnale jäätmeveo korraldamisel pidevalt kaikaid kodaratesse.

Tänase jäätmeveosüsteemiga jätkates ei saagi edasiminekut olla. Meie ettevõtmisele annab kindluse ka Riigikontrolli raport, kus öeldakse, et omavalitsuste korraldatud jäätmevedu on edukalt tööle hakanud ja hetkel parim olemasolev süsteem.

Loe ka meie 29.03.2017 pressiteadet.

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki