Uudised

Liidu seisukohad tehnovõrkude talumistasude õiglase regulatsiooni kehtestamise kohta

facebook
12.mai 2017

Saatsime Riigikogu õiguskomisjonile seisukohad tehnovõrgu talumise tasu muutmise seaduse eelnõu suhtes (405 SE).

Austatud Jaanus Karilaid

Tehnovõrkude talumistasude õiglase regulatsiooni kehtestamine on meie jaoks olnud aastaid põhimõtteline küsimus, mille lahendamine peab näitama riigi suhtumist põhiseadusega kaitstud eraomandisse. Demokraatlikus õigusriigis ei saa ühiskond avalikke huve teostada üksikisiku arvelt seda hüvitamata, nagu see on juhtunud tehnovõrkude talumisega.

EOKL leiab, et 405SE on samm õiges suunas, kuid ei lahenda siiski õiglaselt tehnovõrkude talumistasude määramist, kuna hüvitised ei ole piisavad või vähenevad võrreldes kehtivaga. 

Olemasoleva regulatsiooni põhiseadusvastaseks tunnistanud Riigikohtu lahend 17.aprillist 2012.a (3-4-1-25-11) sätestab, et talumiskohustusega  kinnisasja olukord on võrreldav kinnisasja teise isiku kasutusse andmisega, kuid samas võib hüvitis üldise huvi tõttu olla väiksem kui  oleks piirangu täies ulatuses hüvitamine (p 46, 50).  Lahendis Maiväli versus Elering 11. märtisist 2015.a leidis Riigikohus, et omanikule lisaks maamaksu hüvitamisele makstav lisahüvitis võiks lähtuda omandireformi käigus kompenseeritud maade hüvitamise metoodikast (3-2-1-87-14 p 38).

Riigikogu menetletav eelnõu ei ole lähtunud turuhinnast tuleneva hüvitise vähendamisest avalikes huvides, vaid sätestab hüvitise turuhindadest kordades väiksemana, säilitades põhiseaduslike vaidluste riski. Eelnõu seletuskirja lugedes on selge, et nii täna kui ka tulevikus moodustavad planeeritavad talumistasud tühise osa võrguettevõtete käibest. Samas ei pruugi selliste eraõiguslike ettevõtete äritegevus olla üldse seotud avaliku huvi ja avaliku teenuse osutamisega (näiteks sideettevõtted).

EOKL on olnud kogu aeg seisukohal, et võrdse kohtlemise printsiibi kohaselt tuleks tehnovõrkude talumisel aluseks võtta riigi makstavad keskkonnaalased hüvitised omandikitsenduste puhul (näiteks Natura alade puhul 110 eurot/ha). Igati toetame eelnõu sätet, et ruumides asuvate tehnorajatiste talumisel tuleb tasuda turuhinnast lähtuvat kasutustasu.

Kui Riigikogu jääb vabariigi valitsuse esitatud eelnõu lahenduse juurde, siis on meil  konkreetsed ettepanekud eelnõu muutmiseks.

Esiteks on äärmiselt ebaõiglane ja varasemat Riigikohtu praktikat mittearvestav ettepanek, et muu sihtotstarbega maa (elamumaa, ärimaa ja tootmismaa) omanikele ei maksta üldse talumistasu (va elektri põhivõrk). Selline lahendus muudab sellise sihtotstarbega maa omanike olukorra senisega võrreldes veelgi halvemaks. Põhiseadusvastaseks tunnistatud regulatsiooni kohaselt maksti just elamumaa sihtotstarbega kinnistu omanikele kõrgeimat talumistasu. Liinide asumine kinnistul piirab omaniku ehitustegevust ja haljastamist, mistõtttu rääkida piirangu olematust mõjust on kohatu. Väide, et läbivate ja kolmandate isikute kasutatavate liinide olemasolu tõstab kinnistu väärtust võimalike tulevaste liitumiste võimaluse tõttu, on üksnes hüpoteetiline.  Et 405 SE oleks omanikele mingilgi moel vastuvõetav, tuleb muu sihtotstarbega maa kitsenduse sisulise ulatuse koefitsendina kehtestada vähemalt 0,5.

Teiseks on äärmiselt ebaõiglane ning küüniline maksustada talumistasu kui kinnisomandi kitsenduse kompensatsiooni 2/3 ulatuses tulumaksuga. Kui seaduseelnõu käsitleb tasu maamaksu ja saamata jääänud tulu hüvitusena, siis on ei ole ju tegemist omaniku tuluga, vaid ebaõigluse korvamisega. Selliste, nagunii turuhinnast mittelähtuvate summade maksustamine saab olla tingitud vaid hüvitise olemuse vääriti mõistmisest. Eelnõu variserlikkust ja konseptsioonitust näitab seletuskiri, mis tulumaksuseaduse muudatuste juures hakkab talumistasu ühtäkki  võrdsustama üürituluga.

Kolmandaks tuleb uuele talumistasude regulatsioonile anda tagasiulatuv jõud alates 17.04.2012.a, millal senised talumistasude alused tunnistati põhiseaduse vastaseks. See on õiglane arvestades piinlikku olukorda, kus riigil on kulunud uue regulastiooni välja töötamiseks üle viie aasta!

 

Omanike eest ja lugupidamisega

Priidu Pärna

Eesti Omanike Keskliidu esimees

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki