Uudised

Omanike Keskliit saatis valitsusele arvamuse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse, maakatastriseaduse, maakorraldusseaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse kohta

facebook
06.juuni 2017
6. juunil saatsime valitsusele liidu arvamuse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse, maakatastriseaduse, maakorraldusseaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse kohta.
Esmalt tahame eelnõu koostajaid tunnustada, et eelnõu pöörab suuremat tähelepanu avalikes huvides kasutusele võetava kinnisasja omandamise kokkuleppele ja võrreldes eelmise versiooniga on edasi liigutud.
Kehtivas kinnisasja sundvõõrandamise seaduses on sundvõõrandamise otsustamine vabariigi valitsuse pädevuses, kuna sel juhul on tegemist olulise põhiõiguse riivega (erandiks on olnud teede ehitamine). Paljudes riikides on sundvõõrandamine lausa parlamendi otsustada. 

Leiame, et ka edaspidi ei ole õigustatud nii olulise otsuse tegemise andmine kollektiivselt organilt ühele isikule (ministrile) ja kõigi sundvõõrandamise otsuste langetamise õiguse delegeerimine kohalikule tasandile (eelnõu §3). Kui kohalik omavalitsus on sundvõõrandamise otsustaja, siis võib see olla ka valla- või linnavalitsus  - sellise pädevuse andmine täitevvõimule omavalitsuse tasandil ei ole millegagi õigustatud. Sama kehtib sundvalduse seadmisel.

Eelnõu §4 sätestab sundvõõrandamise eesmärgid. Meie hinnangul ei ole osade sundvõõrandamise aluste puhul tegemist avaliku huviga, mis lubaks põhiseaduse mõttes teise isiku omandi ära võtmist (näiteks kasutusest väljalangenud korterite omandamine; veekogudele ja maastikulistele vaatamisväärsustele juurdepääsu loomine; turismimarsuudi (!) rajamine). Sundvõõrandamise alused tuleks läbi kaaluda, et oleks välditud kasuism ja kordused ning tagatud normitehniline korrektsus - nii on lubatud maa võõrandamine liini rajamiseks, samas on veel eraldi välja toodud veehaarded, kanalisatsioon, surveseadmed jne; osade puhul on ette lisatud sõna üldkasutatav, osade rajatiste puhul pole see nagu oluline; miks peaks sunvõõrandama ümbrust ja maastikupilti kahjustava ehitise, kui olulisem kriteerium on hoopis selle objekti oht isikute elule ja varale.  Samas §4 lg 1 p 22 nullib oma abstraktsuses kogu loetelu mõtte. 

Eelnõu sätestab positiivse uuendusena motivatsioonitasu mõiste. Meie kindlal veendumusel peaks see olema määratud protsent tasust, mille mõttekust ei saa ära nullida selle tasu piiramisega kolme keskmise palgaga. Selline piirang ei pruugi motiveerida väärtusliku kinnisvara äraandmist kokkuleppel ja ei kujuta erilist valuraha sunnitud loobumise eest. Erandina võiks suurem valuraha olla rakendussättega ettenähtud just Rail Baltica projekti elluviimiseks.

Eelnõu §35 sõnastusest ei ole täpselt aru saada, kas see norm rakendub ka juhul, kui toimub omandamine kokkuleppe alusel (ei peaks kohalduma).

Sundvaldus. Eelnõu §39 lg1 tuleb selgelt sõnastada, et kui sundvõõrandmise eesmärk on saavutatav ilma võõra kinnisasja omandamiseta tuleb seada sundvaldus, st see ei ole otstarbekuse küsimus, vaid omanikule kõige vähem koormava vahendi valimine, mis on kooskõlas põhiseaduse proportsionaalsuse põhimõttega. Ka sundvalduse puhul tuleks viidata sellele, et sellele peab eelnema läbirääkimiste etapp servituudi vabatahlikuks seadmiseks ja ka siin peaks rakenduma analoogne motivatsioonitasu, kui jõutakse kokkuleppele.

Muide, eelnõu §41 viitab asjaõigusseaduse §158 lg 2 ja 3 kokkuleppele, kuid seal on tegu reaalservituudiga, mida ei saa seada konkreetse isiku kasuks; §41 lg 5 p 7 viitab tasu maksmise aluseks olevale õigusaktile või kokkuleppele, kuid §40 lg 3 kohaselt määratakse tasu hindamise teel.  Kas  §42 lg 1 lubab alustada tõesti kohe sundvalduse seadmisega, ilma et oleks püütud kokku leppida servituudi seadmises? Ka sundvalduse tasu peab olema tulumaksuvaba, kuna tegu ei ole tehinguga, vaid haldussunniga, vt eelnõu §67.

Kinnistusraamatuseaduse, maakatastriseaduse ja maakorraldusseaduse muudatused ei ole kooskõlas omandi puutumatuse põhimõttega - see, et kataster justkui muudab omandi ulatuse andmeid ja kajastab neid muudatusi ka kinnistusraamatus oma avalduse alusel. Maakorraldust võib vaadata siiski erandina. Igasuguseks omandi ulatuse muutmise aluseks peab olema lisaks omanike vaheline tehing ehk eraõiguslik pool tehingu tingimustega ja käsutus, mis määratakse asjaõigusseaduse kohaselt notariaalse lepinguga (müük, tasuta võõrandamine, vahetamine jms), samuti tuleb järgida puudutatud isikute eraõigusi (n hüpoteegipidajad). Vt eelnõu §51 p 2, §56 p 9 ja 16. Või ei ole selge, mis suunitlusega kokkulepet silmas peetakse, §57 p 11.

Eelnõu vajab normitehnilist läbitöötamist. Seadus ei peaks kasuistlikult reguleerima valdkondi,  mis on sätestatud kõigi haldusmenetluste jaoks haldusmenetluse seaduses või on sisutud (näiteks kättetoimetamise viisid §7, esindamine menetluses §23 lg 2, elektronposti teel tulnud kirjale tuleb vastata elektronposti teel, §42 lg 5 (!); katastrisse kande tegemine toimub seaduse, määruse, kohtuotsuse, teatise või muu dokumendi alusel, §56 p 26; seadusesse sobimatud jutustavad punktid, §56 p 51 jne).

Lugupidamisega 

Priidu Pärna

juhatuse esimees

Eelnõud, millele arvamuse esitasime, saate lugeda siit

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel uudiseidVaata kõiki