Uudised
Kortermajade renoveerimistoetuste andmise tingimuste määruse muutmine
16.oktoober 2018
MKM Elamumajanduse valdkonna juht Regina Michaelis kutsus liidu esindajad nõupidamisele, kus räägiti korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimuste määruse muutmisest. Kohal oli ka Korteriühistute Liidu juht Andres Jaadla, KredExi esindaja Triin Reinsalu, Tartu Taastuvenergia Koja ekspert Kalle Virkus (kes on ka meie volikogu liige), mitmed spetsialistid ehitusvaldkonnast.
Koosolekul kõlasid mitmed uued ideed:
Omanike Keskliit läks nõupidamisele järgmiste teesidega:
- Korterelamute toetuste süsteem tuleb üles ehitada kestvalt, mitte ad hoc, nagu seni.
- Regionaalne lahterdamine (Tallinn, Tartu, Ida-Virumaa ja teised) tuleb lõpetada. Nõukogude ajal ehitatud korterelamud vajavad renoveerimist sõltumata asukohast.
- Täna kehtivale süsteemile, mis näeb ette, et Tallinna ja Tartu KÜ-dele antakse toetust ainult siis, kui nad võtavad suurema %-ga toetust, oleme põhimõtteliselt vastu, sest tulemuseks on raiskamine ehk olukord, kus korterelamut sunnitakse võtma (teiste arvelt) soovitust suuremat toetust. Eeltoodu on peamine põhjus, miks 2020 aastani planeeritud toetusmeetme rahad 2 aastat varem otsa. Samuti oleme vastu Ida-Virumaa erikohtlemisele.
- Toetuse maksimummäära tuleks vähendada (1,2 miljonilt) 80 000 euroni. Selle tulemusena jõuaks toetus suurema hulga abivajajateni ning mis veel tähtsam, rohkem maapiirkondadesse. Toetuse maksimummäära alandamine mõjutab enim üle 1200 m2 suuruseid korterelamuid, mis asuvad peamiselt Tallinnas ja Tartus. Minu arvestus näitab, et korrashoiu- ja remondikulude mastaabiefekt kompenseerib suurtele kortermajadele osaks saava „kaotuse“.
- Erimeetmena tuleb toetada kortermajade keskkütte taastamist/rajamist – keskküte on korterelamu vereringe ning ilma selleta on kortermaja pikas perspektiivis hukule määratud.
- Erimeetmena tuleb hakata pakkuma korteriomaniku laenuriskikindlustust, juhuks kui mõni KÜ korteriomanikest satub makseraskustesse. Teema on aktuaalne madala kinnisvarahinnaga asumites ning KrtS-ist tulenevalt, mis garanteerib täitemenetluse korral max 1-aasta vanuse võla kättesaamise – samas teame, et üksi 1.astme kohtumenetlus kestab pahatihti üle 1 aasta.
- Olemasolevat 8 astmelist toetuste süsteemi tuleb vähendada maksimaalselt kolmeni - 15% toetus (rekonstrueerimine), 25% toetus (energiasääst), 40% toetus (keskkütte taastamine/rajamine).
- Renoveerimisprojekti koostamise toetus 50% ja laenugarantii toetusmeede tuleks säilitada.
- tekitada regionaalne erisus
- kaotada 15 % toetuse määr
- töötada välja arvutusmudel, et elanikud saaksid välja töötada kõige mõistlikuma investeeringu mudel
- anda toetuste jagamise õigus üldse kohalikele omavalitsustele
- kaotada ära tehnilise konsultandi kohustuslikkus (seda meie liit ei toeta)
jne.
- muuta ehituspakkumuste võtmine riigihanke põhiseks ja kasutada sama portaali
- töötada välja hanke näidistingimused
- korraldada tehnilistele konsultantidele koolitusi.
Loodetavasti saadakse veel kokku, et lõplikud parandused määrusesse sisse viia ja siis tuleb oodata, millal taotlusvoor avatakse.
0Kommentaari
Veel uudiseidVaata kõiki
Kutsume Sind liituma Eesti Kindlustusühistuga ÜKS!
07.veebruar 2020