Ehitismälestiste toetused on sedapuhku jagatud. Muinsuskaitseameti kolmeliikmeline komisjon hindas 300 taotlust kogusummas 8 miljonit eurot, millest rahuldas osaliselt neljandiku taotlustest.

Eesti Omanike Keskliit (EOKL) peab kahetsusväärseks, et laias laastus poole toetustest määras riik iseendale. Silma torkab veel asjaolu, et riigi või omavalitsuste omandis olevatele mälestistele suunatud toetused olid keskmiselt kaks korda suuremad kui ülejäänud toetused.

"Toetuste näilisest kasvust hoolimata suurenevad käärid mitte ainult valdkonna kroonilises alarahastamises, vaid ka taotlejate ebavõrdses kohtlemises. Riigikogu peab muinsuskaitseseaduse eelnõu (SE 684 MuKS) menetlemisel probleemile pingsalt lahendust otsima," leiab EOKLi juhatuse liige Ott Rätsep.

Homme Riigikogus teisele lugemisele esitatud eelnõul puuduvad nii finantsanalüüs kui selged arusaamad rahastamispõhimõtete läbipaistvuse tagamiseks. Eelnõu autor jättis arvestamata huvirühmade ettepanekud eraldada omanikutoetuste eelarvest avalik-õiguslikud taotlejad, kellel on erinevalt eraisikutest muid võimalusi oma mälestisi hoida, nagu näiteks "katuserahad". Pealegi on taoline lähenemine tavapraktika mitmetes muinsuskaitseseaduse eelnõu võrdlusriikides. Leiame, et KOV-idele ja riigiasutustele planeeritav suurem omafinantseeringu nõue ei taga vajalikku tasakaalu ka edaspidi, sest juba praegu ulatuvad maakonniti riigi poolt iseendale määratud toetused kuni 90% kõigist toetustest. Taoline rahastamine ei vasta kuidagi tegelikule olukorrale. Ehitismälestistest kuulub 80% ehk ca 4200 hoonet eraisikutele.

Ettevalmistamisel olev muinsuskaitsereform puudutab 135 000 mälestise omanikku. Riik on jätnud muinsuskaitse valdkonnas süstemaatiliselt oma kultuurihoolde kohustuse täitmata, samal ajal rakendades mälestiste omanikele kohati põhiõigusega vastuolus kitsendusi.

Kultuuriministeerium soovib eelnõu seadusena jõustada 1. aprillil 2019.

Loe ka Riigikogu menetlusinfot siit.

Kuni 17. veebruarini saad toetada petitsiooni.